Anne Luik: Eestil on head eeldused saada maheriigiks

"Esiteks, siiski veel suhteliselt suur osa Eesti territooriumist on kaetud metsadega, meil on palju looduskaitse aluseid alasid ning puhast vett. Teiseks - Eesti on mahepõllumaa pindalalt Euroopas kolmandal kohal. Kolmandaks - Eestis on veel säilinud usku loodusesse," loetles emeriitprofessor Anne Luik põhjuseid, miks Eestis võiks saada maheriik.

Pilt: Scanpix

Anne Luik: Eestil on head eeldused saada maheriigiks (1)

Einar Eiland, Elukeskonna ja Rahvastikuarengu selts

"Esiteks, siiski veel suhteliselt suur osa Eesti territooriumist on kaetud metsadega, meil on palju looduskaitse aluseid alasid ning puhast vett. Teiseks - Eesti on mahepõllumaa pindalalt Euroopas kolmandal kohal. Kolmandaks - Eestis on veel säilinud usku loodusesse," loetles emeriitprofessor Anne Luik põhjuseid, miks Eestis võiks saada maheriik.

Pikavere mõisakoolis Harjumaal toimus 17.-18. veebruaril 2018 järjekordne Eesti ökokogukondade talvine kokkutulek. Seekordne kohtumine oli pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja suvel Eestis Lilleorus toimuvale Euroopa ökokülade võrgustiku konverentsile “Teadlike kogukondade tarkus”.
Esinema olid kutsutud Eesti Maaülikooli mahekeskuse looja professor Anne Luik ja akadeemik Rein Einasto - paljude eestlaste jaoks tuntud ka kui “paevana”, kes kõneles koos liikumise Organic Estonia aktivist ja mahetalunik Leonhard Koortiga.

Eestil on head eeldused kujuneda maheriigiks

Eesti Maaülikooli mahekeskuse looja, emeriitprofessor Anne Luik tõi välja kolm peamist tegurit , mis annavad Eestile hea eelduse kujuneda maheriigiks. Esiteks, siiski veel suhteliselt suur osa Eesti territooriumist on kaetud metsadega, meil on siiski veel päris palju looduskaitse aluseid alasid ning Eestis on veel puhast vett. Teiseks - Eesti on mahepõllumaa pindalalt Euroopas kolmandal kohal. Kolmandaks - Eestis on veel säilinud usku loodusesse.

Toidu tootmisel on looduskeskkonnale väga suur mõju. Taimekaitsevahendites sisalduvad mürgid ning toimeainetest vahel mürgisemadki lisaained ei mõjuta üksnes põllualasid, vaid ka ümberkaudseid metsi ja veekogusid. Teada on, et vaid kuni 30% väetisest või taimekaitsevahenditest jõuavad taimeni, ülejäänud osa mürgistest ühenditest jõuavad veeringesse ning lõpuks ka põhjavette.  Taimekaitsevahendite jäägid jõuavad meie toidulauale ka mee ja teiste loodussaaduste kaudu ning isegi kui üksikud doosid ei ole ohtlikud, kuhjuvad need ained meie organitesse, mõjutades nii kudesid kui pärilikusainet pika aja vältel. 

Siiski on Eestis viimase viie aastaga kahekordistunud taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutus.

Kultuurilooliselt ja põhimõtteliselt on ja peaks põllumajandus - agri culture - olema aga ka kummardus põllu ees. Mahepõllunduse mõjul muldade tervis paraneb. Mahemullad seovad rohkem süsihappegaasi, muldadel on parem struktuur ja nad seovad rohkem vett. Pikas perspektiivis on mahepõllundus efektiivsem ja säästlikum ka majanduslikult, sest ei ole vaja kulutada ressursse pestitsiididele ja väetistele. Kurvastusega peame tõdema et meil ei rakendata euroopalikke integreeritud taimekasvatuse põhimõtteid ja ettevaatusprintsiipi. See tähendab et taimekaitse vahendeid ja väetisi kasutatakse vaid siis, kui nende kasutamine on vältimatu ja nende rakendamisest tekitatud kasu ületab tekkinud kahju ning samas  teadvustatakse kõike kasutamisega seotud riske.  Samuti peab olema kemifitseeritud tootmise rakendamine olema sotsiaalselt, kultuurililiselt ja ökoloogiliselt  vastuvõetav ning majanduslikult põhjendatud.  Ettevaatusprintsiip tähendab aga seda et kui on teada kemifitseeritud  põllupidamisviiside  negatiivne mõju loodusele ja läbi selle inimese elule ja tervisele siis selliseid tootmisviise ei rakendata.  On kahetsusväärne et meie majanduslikku tegevust suudetakse hinnata vaid raamatupidamislike väärtuste alusel.   Oluline on ka see et mahemajanduse rakendamisel on mahepõllud põudade ja liigvee suhtes paremini kaitstud. Just nendel põhimõtete rakendamiseks  on ellu kutsutud mahepõllunduse  ja maheda  elulaadi  leviku toetamiseks loodud liikumine Organic Estonia.  

Mahekultuurne Eesti?

Oma ettekandes jagas professor  Einasto oma visiooni mahekultuursest Eestis. Mahe on tema käsitluses säästlik elulaad, kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalik looduse ja inimese harmoonia, mille üheks vundamendiks on puhas looduskeskkond ja selle saastamise vältimine. Maheda elulaadi teiseks aluseks on aga vaimne keskkond - kultuur. Me vajame teatud laadset kultuurimuutust - vaimsed väärtused tuleks majanduslike huvide asemel tõsta taas esiplaanile. Ja me peame liikuma inimkeskselt kultuuri mõistmiselt ökosemiootilise kultuuri mõistmiseni, mis tajub inimkultuuri ja -ühiskonda ökosüsteemi osana. Üksnes nii saame ületada inimese ja looduse vastasseisu ning kujundada harmoonia, mis on vajalik ka meie endi harmooniliseks ja kestlikuks arenugks.

Leonhard Koort jagas meiega oma käsitlust kultuuride arenguloost. Täna on levinud arusaam, et kultuurne on inimene loodud inimese poolt ja see mis ei ole inimese loodud, on ebakultuurne. Oleme liikunud ajalooliselt küttide ja korilaste kultuurist massikultuurini ja kuigi need paiguti esinevad kõrvuti - nagu Eestiski, on iga järgmine etapp tsivilisatsiooni arenguloos suurendanud lõhet inimese ja looduse vahel. Teravilja ja karjakasvatuse  kasv tõi kaasa linnade tekke. Linnades hakkas kujunema eliitkultuur, mis on eraldanud meid rahvakultuurist. Inimese loodud kultuurid on meid viinud järk-järgult eraldumiseni looduskultuurist ja vastandanud inimese loodusega. Tänapäevane koha- ja paigatundeta massikultuur viib inimkonda tervikuna enesetapu teele, sest lahutab inimese loodusest, kuid teame, et  inimkond väljaspool biosfääri eksisteerida ei saa. 

Teadlikult loodud kogukonnad

Üle maailma eksisteerib täna 10 000 teadlikult loodud kogukondi, mis on seadnud eesmärgiks kujundada oma kogukonna elu ja tegevus välja nii, et see säästaks looduskeskkonda ja toetaks inimese arengut. Selliseid kogukondi on hakatud kokkuleppeliselt nimetama ökoküladeks. Selliste kogukondade tegevuse korraldamisel peetakse silmas nelja aspekti: kultuuriline jätkusuutlikkus ehk maailmavaade - kuidas me mõtestame seda, kes on inimene, milline on meie arusaam inimese eksistentsi tähendusest; sotsiaalne jätkusuutlikkus - oskus elada koos, teha koostööd ning kaasata kõiki kogukonna liikmeid ühistesse tegevustesse ja otsustamise protsessidesse; majanduslik jätkusuutlikkus - sageli on selle üheks nurgakiviks sotsiaalne ettevõtlus; ning viimaseks ökoloogiline jätkusuutlikkus - majandamine viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat looduskeskkonda. Ökokülades välja töötatud toidu tootmise ja metsa ning karjamaade majandamise tehnoloogiad sageli mitte üksnes ei hoidu kahjustamisest vaid aitavad looduskeskkonna seisundit parandada. Näiteks on permakultuuri põhimõttel loodud aiad ja põllumaad mitmel pool maailmas aidanud tagasi pöörata intensiivpõllumajanduse mõjul tekkinud mullade kõrbestumist põua-altites piirkondades.

Eesti Ökokogukondade Ühendus ja MTÜ Lilleoru võõrustavad sel suvel ülemaailmse ökokogukondade võrgustiku Euroopa konverentsi, kus osaleb üle 500 kestliku eluviisi eksperti, visionääri ja praktikut üle kogu maailma. Selle konverentsi üks eesmärke on tutvustada ökokülade teadmisi, kogemusi ja praktikaid laiemalt ka Eestis ja toetada kestliku arengu mudeli levikut Eesti kogukondades laiemalt. Kokkutuleku teine päev oligi pühendatud Eestile suunatud teadliku kogukonna disaini programmi kavandamisele.

Rohkem infot:
www.kogukonnad.ee
www.gen2018.ee
www.organicestonia.ee

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...