"2000-2016 aastatel on metsa uuendustööde maht jäänud alla 50 protsendi lageraiete pindalast, mis on tõsine mõttekoht ja küsimus meie juhtidele," ütles president Arnold Rüütel. "Ma jagan nende inimeste muret, kes peavad praegust raietööd seninägematult intensiivseks."
President Arnold Rüütel märkis Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil, et looduskaitsealane tegevus on Eesti territooriumil olnud küllaltki järjepidev. “2016. aastaks oli looduskaitse all 3864 objekti, millest viis on rahvuspargid,” sõnas ta.
Rüütli hinnangul ei ole praegu liiga vara hakata mõtlema ka looduse tulevikule. “Julgen arvata, et Emake Maa on suhteliselt hästi toime tulnud looduskatastroofide ja inimkonna seatud väljakutsetega,” sõnas ta. “Iga sekund sünnib juurde 4,2 uut ilmakodanikku, praegugi on meid ligi 7 miljardit. Aastaks 2030 vajab inimkond 30 protsenti enam vett, toitu ja energiat aga ligi poole rohkem kui täna.”
“Kuidas nende väljakutsetega toime tulla? Siiani oleme Eestis seda suutnud, kuid tunnetatav surve meie loodusele kasvab iga hetkega,” tõdes Rüütel, kelle sõnul on üheks otseseks ohuks kodumaisele loodusele ka võõrliigid, kes vähendavad liigirikkust, toovad haigusi ning uusi kahjuriliike.
Paraku ei osata tema sõnul võõrliikide vohamist tihti ette näha. “Juba aastaks 2009 oli meil registreeritud 942 võõrliiki,” märkis ta.
Metsad on Rüütli sõnul meie olulisemaid loodusvarasid. “Metsaga on seotud üle 35 tuhande töökoha metsandussektoris, sinna juurde tulevad ka teiste valdkondade töökohad, mis metsast sõltuvad,” rääkis Rüütel. “Meie metsa tagavara on püsinud küll 450 miljoni kuupmeetri juures, kuid muret teeb statistiline segadus.”
“2000-2016 aastatel on metsa uuendustööde maht jäänud alla 50 protsendi lageraiete pindalast, mis on tõsine mõttekoht ja küsimus meie juhtidele,” ütles president. “Ma jagan nende inimeste muret, kes peavad praegust raietööd seninägematult intensiivseks.”
Vaba vaatleja
17. dets. 2017 09:05