Dendroloog: võrgendikoi levikut soodustas soe talv

"Soojade talvedega jäävad koimunad alles," põhjendas dendroloog Urmas Roht veel pärast jaanipäevagi raagus valkjate linikutega kaetud hekke, kust teiste puude-põõsasteni valgeid ebemeid kandub. Nakkusohtu taimetundja sõnul siiski karta ei tasu.

Pilt: Scanpix

Dendroloog: võrgendikoi levikut soodustas soe talv

Kai Maran

"Soojade talvedega jäävad koimunad alles," põhjendas dendroloog Urmas Roht veel pärast jaanipäevagi raagus valkjate linikutega kaetud hekke, kust teiste puude-põõsasteni valgeid ebemeid kandub. Nakkusohtu taimetundja sõnul siiski karta ei tasu.

"Võrgendikoil on palju liike, nt toominga- ja kikkapuu võrgendikoid. Üldjuhul ühe taimeliigi võrgendikoi teisele liigile ei levi," ütles Roht. "Nii ei maksa karta, et kõrvalolevad puud-põõsad ohuks oleksid, kuid sireli sugulast ligustriini võiksid nad ohustada."

Aedades võivad eri liiki võrgendikoid ohustada ploomi – ja õunapuid, samuti pihlakaid, laukapuid ja viirpuid.

Tasub mürgiga pritsida

"Puhangud võivad samas paigas järgmisel aastal korduda," hoiatas Roht. "Kui kevadel kahtlasi ilminguid märgata, võiksid aiapidajad need puud-pöösad putukamürgiga üle pritsida."

Kuni 15 mm pikkuste valgete mustatäpiliste eestiibadega võrgendikoide ehk hermeliinliblikate arengutsükkel kestab aasta. Liblikad lendlevad südasuvel, enamasti juulis, ning munevad siis toidupuu okstele kogumikena poolsada muna, kattes need hanguvast nõrest moodustuva kaitsva kilbiga.

"Reeglina muneb koi pungade lähedusse," ütles Roht. Sügisel kooruvad munadest röövikud, kes jäävad selle kaitsekilbi alla talvituma. Sealt väljuvad nad järgmisel kevadel, mähkides noortest puulehtedest toitudes need võrgendiniidiga kokku. Põõsaid endid katab endisaegse nailonkardina taoline valkjas loor.

Isegi linnud kardavad

"Põõsad on nagu valge koega üle tõmmatud!" imetles õismäelane Rein Sumberg majaesist haruldast nähtust. "Paarisentimeetristest tõukudest ei saa linnudki jagu."

"Lehtedest toituv rohekas koiröövik on seltsinguline ja kui neid massiliselt koos, siis linnud tõesti pelgavad neid," selgitas dendroloog. "Valkja võrgendi koovad röövikud enda kaitsmiseks, samuti aitab nende eritatud ainest kootud võrk neid raagus puudelt alla laskuda. Raagu jäänud taimed ei hukku ja lehed kasvavad ajapikku tagasi. Sellised suuremad puhangud nagu tänavu võivad korduda 5-7 aasta järel."

Soojenev kliima on Rohu sõnul soodustanud ka lõunamaiste lehetäide levikut. Aiahuvilised aga peaksid tähelepaneklikult uurima lõunamaiste taimepottide sisu.

"Võõramaise taimega kaasa võivad kaasa tulla lusitaania teeteo munad," rääkis Roht. "Kui poti mullapinnal on näha ümaraid terasid, tasub olla tähelepanelik. Kui need näpu vahel pigistades plaksti katki lähevad ja vedelik välja pritsib, on tegu teomunaga. Võõramaised teod on rohkem Põhja-Eesti lugu, Lõuna-Eestis pole neid veel täheldatud."

Laadimine...Laadimine...