Eesti hakkab jõulisemalt õhusaastet vähendama

"Igaüks meist saab selleks nii mõndagi ära teha, näiteks põletades koduahjus vaid puhast kuiva puitu või kevadist suurpuhastust tehes viia äraviskamisele minevad asjad nende lõkkes põletamise asemel vastavasse konteinerisse või jäätmejaama," rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Pilt: Scanpix

Eesti hakkab jõulisemalt õhusaastet vähendama

Toimetaja: Moonika Tuul

"Igaüks meist saab selleks nii mõndagi ära teha, näiteks põletades koduahjus vaid puhast kuiva puitu või kevadist suurpuhastust tehes viia äraviskamisele minevad asjad nende lõkkes põletamise asemel vastavasse konteinerisse või jäätmejaama," rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks 2020–2030, mille eesmärk on oluliselt parandada Eesti õhukvaliteeti, vahendas BNS.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Riina Maruštšaki sõnul on õhusaaste Euroopa Liidus (EL) jätkuvalt peamine varajast surma põhjustav keskkonnategur, mille tõttu sureb EL-is igal aastal enneaegselt hinnanguliselt rohkem kui 400 000 inimest. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud õhusaaste ka ametlikult kantserogeenide nimekirja. "Õhusaastest põhjustatud terviseprobleemid toovad kaasa täiendavaid ravikulutusi, mida tegelikult oleks võimalik vältida õhusaastet vähendades," lausus Maruštšak.

Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Komisjon koos EL-i liikmesriikidega võtnud endale eesmärgiks aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Selle raames peavad kõik EL-i liikmesriigid aastateks 2020 ja 2030 vähendama vääveldioksiidi, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, eriti peente osakeste ja lämmastikoksiidide heitkoguseid.

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib inimestele südamele panna, et kuigi Eestis on üldjuhul õhukvaliteedi tase väga hea ja suuremates linnades hea, on siiski veel palju võimalusi, kuidas ümbritsevat elukeskkonda puhtamaks muuta. "Igaüks meist saab selleks nii mõndagi ära teha, näiteks põletades koduahjus vaid puhast kuiva puitu või kevadist suurpuhastust tehes viia äraviskamisele minevad asjad nende lõkkes põletamise asemel vastavasse konteinerisse või jäätmejaama," rõhutas minister.

Eestile on suureks väljakutseks transpordist, põllumajandusest ning kohtküttest pärinevate otseselt inimese tervist mõjutavate saasteainete heitkoguste vähendamine. Programmis on toodud potentsiaalsed meetmed ja poliitika soovitused kõigile asjaomastele sektoritele.

"Lämmastikoksiidide vähendamise suurim potentsiaal on transpordisektoris. Eriti peened osakesed pärinevad aga sõidukite heitgaasidest ning katlamajade, sealhulgas kohtküte ja tööstusettevõtete põlemisprotsessidest. Rääkides eriti peenete osakeste tervisemõjust on Tartu Ülikooli teadlased kindlaks teinud, et need põhjustavad Eesti suuremates linnades eluea lühenemist keskmiselt kaheksa kuu võrra. Seejuures näeme, et ainuüksi transpordisektoris on võimalik programmi meetmete rakendamisel vähendada eriti peenete osakeste heidet aastaks 2030 ligi 45 protsenti," lausus Maruštšak.

Laadimine...Laadimine...