Eesti Pank: 13. märtsi kaardimaksete tipptund meenutas jõuluaega

Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama.

Pilt: Scanpix
Eesti

Eesti Pank: 13. märtsi kaardimaksete tipptund meenutas jõuluaega

Toimetaja: Sandra Lepik

Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama.

Eesti Panga teatel on kauplustes tehtud kaardimaksete arv märkimisväärselt kasvanud ning kõige enam tehti kaardimakseid 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega, vahendas BNS. 

Samas on pankade süsteemid koormusele hästi vastu pidanud. Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.

Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.

Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin eeldatavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku. 

23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50-eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.

484 000 makset päevas

Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.

Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.

Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.

Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.

Laadimine...Laadimine...