Eestlased on ühed suurimad Euroopa plastjäätmete tootjad

Eestlased tootsid 2015. aastal 46 kilo plastprügi ühe inimese kohta, meist enam plastjäätmed toodavad vaid iirlased ja Luksemburgi kodanikud. Plastprügi satub lõpuks merre, kus on seda pea võimatu kätte saada. "Samuti laguneb prügi meres väiksemateks osadeks, mis liigub edasi mereelustikku ja sealtkaudu meie toidulauale," ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Pilt: Scanpix
Loodus Eesti

Eestlased on ühed suurimad Euroopa plastjäätmete tootjad

Eestlased tootsid 2015. aastal 46 kilo plastprügi ühe inimese kohta, meist enam plastjäätmed toodavad vaid iirlased ja Luksemburgi kodanikud. Plastprügi satub lõpuks merre, kus on seda pea võimatu kätte saada. "Samuti laguneb prügi meres väiksemateks osadeks, mis liigub edasi mereelustikku ja sealtkaudu meie toidulauale," ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Eurostati uuringust selgus, et eestlased tootsid 2015. aastal 46 kilo plastprügi ühe inimese kohta. Euroopa Liidus paikneb Eesti selle näitajaga kolmandal kohal – meist enam plastjäätmed toodavad vaid iirlased ja Luksemburgi kodanikud.

Euroopa Liidus toodetakse aastas 15,8 miljonit tonni plastjäätmeid ehk  keskmiselt 31 kilogrammi ühe kodaniku kohta. Kõige vähem plastikprügi tekitavad bulgaarlased – 14 kilogrammi aastas ühe kodaniku kohta. Vaatamata Euroopa Liidu liikmesriikide pingutustele ei ole suudetud viimaste aastate jooksul suudetud plastjäätmete tootmist vähendada.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks taaskäidelda 55 protsenti plastikust ning selle raames võideldakse aktiivselt ühekordselt kasutatava plastiku vastu, mis paraku satub lõpuks merre või mõnda muusse veekogusse ning on ohuks kaladele ja mereolenditele.  "Mereprügi on üks maailmamere suurematest ohtudest, sest merre jõudnud prügi sealt kätte saada on pea võimatu. Samuti laguneb prügi meres väiksemateks osadeks, mis liigub edasi mereelustikku ja sealtkaudu meie toidulauale," ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Maailma Majandusfoorumi prognoosi kohaselt on praeguse trendi jätkudes 2050. aastaks ookeanides rohkem plastikut kui kala. Probleemi põhjustavad peamiselt inimeste igapäevaste tarbimisharjumuste tagajärjel ühekordselt kasutatud plastesemed – kilekotid, joogikõrred, värvilisest plastist joogipudelid, kohvitopsid, topsikaaned ning erinevad söögiriistad ja toidupakendid.

Merre jõudvale prügile keskendus ka detsembris Keenias toimunud ÜRO keskkonnaassamblee. Selle president, Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et vaatepildid maailmamere prügisaartes on sellised, mille sarnaseid Läänemeres kunagi näha ei tahaks. "Need tekivad kiiremini, kui keegi seda jälgidagi jõuab," kommenteeris Kiisler ning lisas, et ohtra mereprügi vältimiseks tuleb vaadata laiemat pilti. "Üks asi on meie keskkonnakäitumine, kuid vähendada tuleb ka plastjäätmete tekkimist."

Võitlemaks ühekordselt kasutatava plastiku vastu on Brüsselil plaanis kehtestada vastavaid aktsiise ning moderniseerida plastiku tootmist ja taaskäitlemist investeerides valdkonda 350 miljonit eurot.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul on Brüsseli eesmärgiks piirata sellise plastesemete kasutamist, mille tootmiseks ja kasutamiseks läheb aega viis minutit ning 500 aastat, et see looduses laguneks. Euroopa Liidul on plaanis ka märkimisväärselt vähendada kilekottide kasutamist – ühe inimese puhul 90 kilekotilt aastas 45 kilekoti peale.

Ühe lahendusena nähakse ka joogivee kraanide paigutamist tänavatele, mis langetaks pudelivee nõudlust. Suurbritannia eeskujul plaanitakse keelata mikroplasti kasutamist kosmeetika toodetes ning selliste toodete müümist. Saareriigi peaminister Theresa May on viimastel aastatel aktiivselt võidelnud plastjäätmete vastu ning plaanib jõustada alates 2019. aastast müügikeelu vatitikkudele, plastik joogikõrtele ja teistele ühekordselt kasutatavatele plastesemetele.

Euroopa Liitu kannustas tegema jõuliseid samme ja läbi viima reforme Hiina otsus, mille kohaselt ei ekspordi Hiina enam plastjäätmeid. Kuna jäätmete põletamine või maha matmine ei ole Euroopa Liidu jaoks aktsepteerivad lahendused kuhjuvale plastjäätme probleemile, on otsustatud edasi minna taaskäitlemise suunal.

Tallinnas toimub 4.-5. juunil kõrgetasemeline Läänemere strateegia aastafoorum, kus otsitakse lahendusi, kuidas lahendada Läänemere keskkonnaprobleeme, ühendada Läänemere piirkonda ja suurendada selle heaolu.

Aastafoorumit korraldavad Eesti Välisministeerium, Balti Arengufoorum ja teised partnerid, tehes koostööd Euroopa Komisjoniga. Aastafoorum on kaasfinantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmist "Interreg – Baltic Sea Region".

Laadimine...Laadimine...