EKSPERT: Kliimamuutuste kõrval on unarusse jäänud katastroofiline mikroplastiku reostus vetes

"Minu jaoks on mikroplastiline saastus meres hullem probleem kui kliimamuutused, sest selle vastu võtavad erinevad riigid pidevalt rahvusvahelisi norme ja seadusi vastu, ja meil on selle vastu tehnoloogiaid riikides, aga mikroplastiku reostuse kohta pole meil midagi," rääkis Lena Ek, Rootsi metsatööstusgrupi Södra juhatuse esinaine. "Mõned raportid ja kogu lugu, aga see on tegelikult katastroofiline olukord meie vetes ja ookeanides."

Pilt: Scanpix

EKSPERT: Kliimamuutuste kõrval on unarusse jäänud katastroofiline mikroplastiku reostus vetes

Virkko Lepassalu

"Minu jaoks on mikroplastiline saastus meres hullem probleem kui kliimamuutused, sest selle vastu võtavad erinevad riigid pidevalt rahvusvahelisi norme ja seadusi vastu, ja meil on selle vastu tehnoloogiaid riikides, aga mikroplastiku reostuse kohta pole meil midagi," rääkis Lena Ek, Rootsi metsatööstusgrupi Södra juhatuse esinaine. "Mõned raportid ja kogu lugu, aga see on tegelikult katastroofiline olukord meie vetes ja ookeanides."

Tänasel keskkonnakonverentsil, millel osalesid nii mitmete riikide teadlased, Eesti ja Leedu keskkonnaministrid kui ametnikud Euroopa Komisjonist jm, rääkisid esinejad riigipiire ületavast keskkonnaalasest koostööst. Samuti nendest reostusohtudest, kus riigid peaksid nende tõrjumiseks seljad kokku panema.

Tekstiil tekitab mikroplastikut

Ühe neist ohtudest ehk mikroplastiku reostuse tõi oma ettekandes esile Lena Ek, endine keskkonnapoliitik ja parlamendiliige, kes nüüd juhib Rootsi suurt, ühistu-laadset metsatööstust Södra, mis koondab 50 000 erametsaomanikku. Kuigi paljuski on seni peetud kurja juureks kosmeetikat, mille koostises on kooriva efekti saavutamiseks plastikpärlid, eraldub rohkesti mikroosi ka ka suuremast plastprügist. Mõistagi hävitab see aeglaselt, kuid kindlalt nii linde kui vee-elustikku. "Tekstiil on aga veelgi hullem mikroplastiku tekitaja," toonitas Ek. "Euroopas peaks hakkama seda tekstiiliküsimust väga tõsiselt reguleerima."

Nimelt on uuringud näidanud, et sünteetilised riidematerjalid või kangad on tõhusad, kui suisa mitte suurimad mikroosakeste levitajad merre jt veekogudesse. Enamik plastkiududest eraldub kodus pesumasinas riideid pestes. Lahendus on pealtnäha lihtne: kasutada looduslikke riidematerjale või spetsiaalset pesukotti, mis osakesed kinni püüab.

Paraku on looduslähedasemad materjalid kallimad. Nende laiem kasutus ehk langetaks hinda. Metsatööstuse ühe juhina toonitas Lena Ek, et ühiskonnal on väga vaja tarvitada looduslikke materjale veel suuremates kogustes. "Kaasaegses tööstuses saab iga väiksemgi osa puidust ära kasutatud," tõi ta näiteks. Kui päris viimastest jäätmetest enam tõesti midagi välja ei pigista, lähevad need kütteks.

"Kaasaegne inimene on loodusest ühtpidi järjest enam võõrandunud, samas ümbritsevad loodustooted teda kõikjal, alates paberist ja lõpetades tekstiiliga," kõneles Ek. Seega sõltub planeedi saatus, kumb selles võitluses lõpuks ülekaalu saavutab, kallim aga looduslähedasem, versus odavam kuid kunstlik. Tema sõnul konkureerivad looduskaitseprobleemid paratamatult näiteks sotsiaalprobleemidega. Looduskaitse jääb nendele alla.

Rääkides suurtest tööstussaastajatest nagu Brasiilia ja Hiina, tõi Ek positiivsena esile, et seal mõeldakse seadusandluse peale, mis tagaks metsade taastamise istutamise ehk sisuliselt puupõldude kaudu.

Soomere: ebamugavad faktid võivad kätkeda suurt väärtust

"Faktid on negatiivsed, pessimistlikud või ebapatriootlikud," tsiteeris oma ettekandes teaduste akadeemia president Tarmo Soomere suurlehes Daily Telegraph avaldatud mõtet. Ka tema viitas mikroplastikule kui ühele suurimale väljakutsele loodushoiul. Siiski oli Soomere ettekanne peamiselt pühendatud üleskutsele, et teadlasi seoses looduskaitsega võetaks võimu- ja äriringides rohkem kuulda.

Kuigi ebamugavad, saavad faktid Soomere sõnul aga hakkama millegi märkimisväärsega. "Samas hoiab faktidega arvestamine meid valede otsuste eest, nagu loodusvarude üleekspluateerimine või ökosüsteemi kahjustamine," rääkis Soomere.

Teadus, mis rajaneb faktidel, omakorda peab murdma barjääri, mis eraldab teadust otsustajatest ja tõe tegeliku olukorra kohta looduses nendeni viima. Loodus soovib ehk kõneleda millestki muust, kui töösturid või poliitikud kuulda tahavad või soovivad, viitas Soomere faktide kangekaelsusele. Pealtnäha ebamugavate faktide arvestamisega saab ära hoida "progressi surnud lõppu," nagu Soomere sõnastas. "Need negatiivsed, pessimistlikud või ebapatriootlikud faktid võivad tegelikult olla meie peamine vara," ütles ta.

"Teaduseta ei ole meil võimalik luua elamisväärset tulevikku," tsiteeris Soomere lõpetuseks meie teaduste akadeemia välisliiget, keemik Helmut Schwartzi.

Laadimine...Laadimine...