EL-i võõrliikide nimekirja lisandus mitu ka Eestis leiduvat liiki

Euroopa Liidu ühtsesse ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud viis - kährikkoer, ondatra ehk piisamrott, hiid-karuputk, väike vesikatk ja verev lemmmalts.

Pilt: Scanpix

EL-i võõrliikide nimekirja lisandus mitu ka Eestis leiduvat liiki

Euroopa Liidu ühtsesse ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud viis - kährikkoer, ondatra ehk piisamrott, hiid-karuputk, väike vesikatk ja verev lemmmalts.

Euroopa Komisjon täiendab EL-i ühtset ohtlike võõrliikide nimekirja veel 12 liigiga, neist viite on leitud ka Eesti loodusest, vahendas BNS.

Euroopa Liidu ühtsesse ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud viis - kährikkoer, ondatra ehk piisamrott, hiid-karuputk, väike vesikatk ja verev lemmmalts, edastas keskkonnaministeerium. Lisaks on nimekirjas kolm Eesti aedades esinevat ilutaime - siidaskleepias (Asclepias syriaca), tšiilii gunnera (Gunnera tinctoria) ja harjas hiidhirss (Pennisetum setaceum), tõenäoliselt kodustes akvaariumites leiduv erilehine vesikuusk (Myriophyllum heterophyllum) ja Tallinna loomaaias peetav ilulind vaaraohani.

Ministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi sõnul on võõrliigid elupaikade vähenemise ja killustumise kõrval olulisimaks ohuks liigirikkusele, kuid nende vastu võitlemine ja ennetusmeetmete kasutuselevõtt vaid ühe piirkonnapõhiselt on tihti tulemusteta, mistõttu on Euroopa Liit otsustanud asuda nende vastu võitlema ühiselt. "Kuna liigi nimekirja kandmine lõpetab elusisendite kaubanduse ja transpordi Euroopa piires, väheneb ohtlike võõrliikide Eestisse jõudmise tõenäosus oluliselt," lisas ta.

Nimekirja kuuluvaid liike ei tohi edaspidi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. Juba loodusesse sattunud nimekirja kantava võõrliigi puhul tuleb liikmesriigil astuda samme selle liigi ohjamiseks looduses, või kui liik on juba laialt levinud, siis vältida edasist levikut ja vähendada selle võõrliigi mõju ohustatud liikidele ja elupaikadele.

Aiapidajatel ja akvaariumiomanikel tuleb taimed hävitada või ohjata nende kasvamist selliselt, et need loodusesse ei satuks. Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Loomade või taimedega tehtavaks teadustööks on võimalik taotleda luba Keskkonnaametilt.

Nimekirja lisandusid veel aasia karkhein (Microstegium vimineum) ning vesi-kõlupea (Alternanthera philoxeroides).

Nimekirja täiendused jõustuvad tänavu augustis.

Laadimine...Laadimine...