EMA ootab ministeeriumilt tüli asemel koostööd

Täna saatis kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) avaliku kirja keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, kes teatas eile pressi vahendusel, et EMA õhutavat tselluloositehase vastu kohtusse minnes ühiskonnas tüli ja vaenu. Oma pöördumises kinnitab ühendus ministrile ja teistele ministeeriumi ametkondadele, et ei soovi sugugi tekitada vaenulikku õhkkonda, vaid hoopiski koostöömeeleolu. 

Pilt: Scanpix

EMA ootab ministeeriumilt tüli asemel koostööd

Täna saatis kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) avaliku kirja keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, kes teatas eile pressi vahendusel, et EMA õhutavat tselluloositehase vastu kohtusse minnes ühiskonnas tüli ja vaenu. Oma pöördumises kinnitab ühendus ministrile ja teistele ministeeriumi ametkondadele, et ei soovi sugugi tekitada vaenulikku õhkkonda, vaid hoopiski koostöömeeleolu. 

Kodanike eesmärgiks on jõuda metsaressursi kasutamises ühiskondliku kokkuleppeni, et edendada Eestis säästvat metsandusmudelit, mis on ka meie metsaseaduse aluseks.

Piisavalt andmeid esmasteks järeldusteks

"Praeguseks hetkeks on Est-For Investi meeskond selgitanud, et hiiglaslik tehas vajab 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kompenseerides selle praegu ekspordiks mineva paberipuu ning puiduhakke arvelt," selgitab EMA oma kirjas, seega pole ühenduse hinnangul õige ministri väide, nagu poleks enne tehase keskkonnamõjude hindamist võimalik midagi öelda tehase võimalike keskkonnamõjude hulka. Lisaks vajaminevale puidu hulgale on teada ka tehase tööprotsessiks vajalik pinnavee hulk ning tehase toodang tonnides, mis omakorda võimaldab teha otseseid oletusi ka toodangu ekspordi mõju kohta Eesti infrastruktuurile.


"Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp lubas EMA esindajatele käesoleva aasta alguses toimunud partnerluspäeval, et kõik metsandusest huvitatud grupid saavad uue arengukava koostamisse kaasatud ning uus ühiskondlik kokkulepe, mis rahuldab kõiki osapooli, saab sõlmitud," meenutab ühendus värskele ministrile hommikul tehtud pöördumises. Kuna EMA esindajad leiavad, et raiemahtusid tuleks alandada, siis oleks nii investorite, ministeeriumite kui rahva seisukohast mõistlik oodata otsustamisega uue arengukava kehtestamiseni, kuna alles peale seda saab selgeks, kas nii suure puiduvajadusega tehase rajamine Emajõe kaldale on Eesti ühiskonna ootustega kooskõlas.


"Est-For Invest leiab järjekindlalt, et praegused raiemahud on aktsepteeritavad ning nende alusel võib hakata planeerima järgnevate aastakümnete metsanduspoliitikat," selgitas EMA Keskkonnaministeeriumile tekkinud ühiskondliku probleemi tuuma, mis on sundinud kodanikud abi saamiseks kohtu poole pöörduma. "Säästva metsanduse pooldajad seevastu leiavad, et praegu kehtiv metsanduse arengukava on olnud Eesti loodusele liiga koormav ja seepärast oleme pannud kõik oma lootused järgmiseks aastakümneks koostatavale metsanduse arengukavale, mille ette valmistamine peaks algama juba järgmisel aastal."


Ministri erakonnakaaslased tehase rajamise vastu

Kodanikuühenduse liikmed avalikustasid täna ka EMA kandidaadi-uuringu, mille käigus küsitleti ligi kaheksakümmet linna või asula juhtivat kandidaati, kellest vastas 26 kandidaati ehk 32% küsitletud poliitikutest. Küsitluse eesmärgiks oli kaardistada kohalike poliitikute maailmavaadet ning lähenemist Eesti metsandus- ning haljastuspoliitikale. Neljateistkümne valijapiirkonna juhtivate kandidaatide piirkonnad Tallinnast, Harkust, Viimsist, Jõelähtmelt, Kuusalust, Vormsilt, Viljandist, Viljandimaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt, Räpinast, Narvast, Tartust ja Valgamaalt valiti välja nii geograafilise kui kultuurilise läbilõike saamiseks, hõlmates nii saari kui rannaalasid, samuti Kesk- ja Lõuna-Eestit, suuremaid tõmbekeskuseid, aga ka perifeersemaid alasid, Eesti-Vene enamusega asulaid jne. Oluliseks kriteeriumiks said ka konkreetsed probleemid, millele kohalikud elanikud EMA tähelepanu on juhtinud.


Pea kõik vastatud kandidaatidest – nii valimisliitude kui suurparteide seas – esindasid selgelt keskkonnateadlikku ja looduslähedast maailmavaadet. Suurparteide seast oli kõige hõredamaks vastajaks Isamaa ja Res Publica Liit ühe vastajaga, kuid hoolimata madalast vastamisaktiivsusest tutvusid kodanikuühenduse andmekogujad IRLi seisukohtadega maakondlike valimisprogrammide kaudu. Paradoksaalsel kombel kinnitas ainus IRL-i poolt vastanud poliitikutest, Viljandimaa vallavanema kandidaat, Alar Karu, et on tselluloositehase rajamise vastu. "Arvan, et Eestimaa on liialt väike selliste suurte loodust ja keskkonda ohustavate projektide jaoks," selgitas Karu EMA-le. Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu linnale suunatud valimisprogrammis on samuti selgelt välja öeldud, et ollakse tehase rajamise vastu, seega on kodanikuühenduse meelest seda kummalisem samast parteist pärit keskkonnaministri ootamatu käitumine hiiglaslikku puidurafineerimistehast kavandavate ettevõtjate kaitsmisel. Kohalike omavalitsuste eel välja öeldud poliitiline programm saab valituks osutumise korral ka poliitiliseks lubaduseks, aga on ju võimatu lubadust täita, kui samast erakonnast pärit keskkonnaminister toetab täpselt vastandlikku poliitikat.


EMA valija-uuringu kokkuvõtte ning vastustega saab tutvuda "Küsitle kandidaati!" kampaanialehel www.eestimetsaabiks.ee/vali/.

 

Laadimine...Laadimine...