Esimesed karud on talveunest ärganud

Ida-Virumaal, Saaremaal ja mõnes teiseski kohas on lumel märgatud karude jälgi, mis annab tunnistust sellest, et karud ärkavad taliuinakust.

Pilt: Scanpix

Esimesed karud on talveunest ärganud

Ida-Virumaal, Saaremaal ja mõnes teiseski kohas on lumel märgatud karude jälgi, mis annab tunnistust sellest, et karud ärkavad taliuinakust.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi nõuniku, bioloog Kaarel Rohu sõnul ärkavad soojade ilmade tulekul tavaliselt esimestena taliuinakust isased karud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emakarud koos kesktalvel sündinud poegadega, edastas seltsi esindaja BNS-ile. "Varakevad on karudele pärast uinakust tõusmist raske aeg, kuna süüa napib," sõnas Roht.

Roht sõnas, et kevadel tuleb ette ka juhuseid, kus näljane karu on murdnud põdravasika, metssea või metskitse. Kui karud ei leia raipeid ning imetajaid kätte ei saa, tuleb neil piirduda taimse toidu ja tõukudega. Eelistatult sööb karu sel juhul rohttaimi ning mitmesuguseid marju ning sipelgaid.

Karu inimesele reeglina ohtlik ei ole, aga ettevaatlik tasub temaga kohtudes olla. Eriti siis, kui satutakse kokku poegadega emakaruga.

Jahimeeste soovituste kohaselt ei tohi karu kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob tema inimpelgus. Kuna karu kuuleb väga hästi, tasub looduses liikudes teha kõva häält. Karu kohates tuleb aeglaselt taganeda, samal ajal karuga rahulikul toonil vesteldes. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Kindlasti ei tohi karule silma vaadata.

Karupoega või -poegi nähes tuleb kohe taanduda. Eemalduda tuleb ka karu murtud uluki korjuse juurest. Ka ei tohi minna karu mine uru lähedale.

Karu ei tohi jälitada ega lähene karule. Metsloomaga kokku juhtudes ära asu teda jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Inimene, keda karu ikkagi ründab, soovitavad jahimehed pikali heida, kaitsta pead ja kaela kätega ning teeselda surnut.

Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 700 karu ja populatsiooni seisund on väga heas seisus. Karu on Eestis jahiuluk, keda kütitakse kahjustuskohtades ning inimpelguse säilitamiseks. 2016. aastal kütiti 55 karu ja 2017. aastal 54 karu.

Laadimine...Laadimine...