Euroopa keskkonna- ja tehnikaeksperdid arutavad, kuidas loodus ja teadus saavad käsikäes elu paremaks muuta

Täna algav rahvusvaheline keskkonnakonverents toob Tallinna Ülikooli kokku üle 500 teadlase, eksperdi ja huvilise üle Euroopa, et arutada selle üle, kuidas loodusel põhinevaid lahendusi linnaruumi ja igapäevaellu integreerida.

Pilt: Scanpix

Euroopa keskkonna- ja tehnikaeksperdid arutavad, kuidas loodus ja teadus saavad käsikäes elu paremaks muuta

Täna algav rahvusvaheline keskkonnakonverents toob Tallinna Ülikooli kokku üle 500 teadlase, eksperdi ja huvilise üle Euroopa, et arutada selle üle, kuidas loodusel põhinevaid lahendusi linnaruumi ja igapäevaellu integreerida.

Loodusrikkam linnakeskkond oli üheks keskseks teemaks ka juulis Tallinnas toimunud Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumisel. "Huvi oma linnad teha rohkem kui pelgalt elamiskõlblikuks, oli kõigil kohtumisel osalenud riikidel. Et huvist saaks teod, selleks on vaja julgust unistada ja taipu tegutseda. Looduspõhised lahendused peaks ennekõike aitama lahendada need probleemid, mis linlasi kõige teravamalt nauditavast elukeskkonnast lahutab - näiteks sademeveest põhjustatud üleujutused, õhusaaste, probleemid jäätmemajanduses jms," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, kes avab kolmapäeval konverentsipäeva.

Konverentsi esimene päev on pühendatud Eestile ja sellele, kuidas on elanikud looduspõhiseid lahendusi oma elukeskkonna parandamiseks kasutusele võtnud. Toomas Trapido, konverentsi Eesti päeva programmijuht selgitas, et linna ja loodust, linna ja maad, linna ja metsa on läbi ajaloo peetud vastanditeks - üks on tsivilisatsiooni kese, teine metsik ja hirmutav ja mingis mõttes ka vastupidi. "21. sajandil aga oleme hakanud mõistma, et kogu planeet moodustab ühe suure sisemiselt seotud ökosüsteemi. Seetõttu on meie ülesandeks linn ja loodus omavahel teadlikult koos toimima panna ja üheks teeks ongi looduspõhised lahendused," rääkis Trapido.

Tänasel konverentsipäeval jagavadki oma kogemusi ja uurimistulemusi teadlased. Eesti päeval räägitakse näiteks järgmistel sellest, milline roll on linnas puudel, mida teha tühermaadega, milline on linnamesilaste mee kvaliteet ja palju muudki, mis viimasel ajal Eesti ühiskonnas laialt kõneainet on pakkunud.

Oma teadmisi ja kogemusi jagavad konverentsil juhtivad teadlased, poliitikud ja ettevõtjad üle maailma. Teiste hulgas astuvad konverentsil üles ka mitmed olulised keskkonnapoliitika kujundajad: Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni direktoraadi direktori asetäitja Patrick Child, Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduspõhiste lahenduste grupi direktor Stewart Maginnis.

Kuna lisaks ökoinnovatsioonile on Eesti eesistumise üks prioriteete ka digilahendused, keskendutakse kolmepäevasel konverentsil ka sellele, kuidas tehnoloogiad saavad uute looduspõhiste lahenduste loomist ja kasutamist tõhustada ning inimeste teadlikkust tõsta. "Oluline on vaadata laiemat pilti ning kaasata loomeprotsessi inimesi kõikjalt eluvaldkondadest," rõhutas keskkonnaminister Kiisler ja tõi näideteks paar nädalat tagasi toiumunud ringmajanduse häkatoni ning selle nädala lõpetava linnatranspordi teemalise ajurünnaku "Climathon".

Kõigil kolmel konverentsipäeval näidatakse Tallinna Ülikooli Nova maja kinos õhtuti Eesti autorite loodusteemalisi filme. Konverentsi osaks on ka lastele ja noortele mõeldud filmikonkurss "Loodus tuleb linna", mille auhinnad antakse konverentsi esimese päeva õhtul kätte.
25. ja 26. septembril saab konverentsist otseülekande kaudu osa ka ERR-i portaalis.

Konverentsi korraldavad keskkonnaministeerium, Tallinna Ülikool, Euroopa Komisjon ning see on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlikust programmist.

Laadimine...Laadimine...