Euroopa Keskkonnaameti direktor: 20. sajandi visioon, kus inimkond võib planeeti mürgitades saada rikkaks, ei kehti enam

"Inimkonna arusaam sellest, et looduskeskkonnast ei saa lõputult ressursse ammutada, on meid viinud olukorda, kus tihemini kui kunagi varem räägime me keskkonnast enda ümber ja selle säilitamisest," ütles Euroopa Keskkonnaameti direktor Hans Bruyninckx. 

Pilt: Scanpix

Euroopa Keskkonnaameti direktor: 20. sajandi visioon, kus inimkond võib planeeti mürgitades saada rikkaks, ei kehti enam (1)

"Inimkonna arusaam sellest, et looduskeskkonnast ei saa lõputult ressursse ammutada, on meid viinud olukorda, kus tihemini kui kunagi varem räägime me keskkonnast enda ümber ja selle säilitamisest," ütles Euroopa Keskkonnaameti direktor Hans Bruyninckx. 

Bruyninckx ütles Tallinna Ülikoolis konverentsil "Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks", et inimkonnal on loodust säästvatele lahendustele suhteliselt suured nõudmised. "Üheks näiteks sellest kõrgetasemelisest lähenemisest on näiteks välja töötatud rohelise majanduse termin, sinise majanduse termin ja veel palju muud," selgitas Bruyninckx.

Bruyninckx selgitas, et rohkem kui iialgi varem räägitakse maailmas seoses kliimamuutuste ohuga ka kliimamuutustega kohanemisest ja katastroofiriskide vähendamisest.

"See on täiesti uus lähenemine, sest mitte väga kaua aega tagasi arvasime me, et me saame looduskeskkonda lõputult ära kasutada ja sellest ammutada lõpmatult palju ressursse," nentis Bruyninckx.

Bruyninckx selgitas, et selleks, et 20. sajandil käibel olnud visiooni täielikult muuta, peab mõistma, et see, mida arvati siis, ei kehti enam tegelikkuses. "Arvati, et me võime loodust mürgitada ja saada kõik rikkaks," tõdes  Bruyninckx.

Praegune fookus on tema sõnul suunatud pigem kliimamuutuste küsimustele, kuid tegelikult peaks pöörama samavõrdselt tähelepanu ka ökosüsteemi ja looduskeskkonna hääbumisele.

"Selgeks on saanud fakt, et me elame hästi, kui me arvestame planeedil olevate ressurssidega. Praegune probleem seisneb aga selles, et me mürgitame ja kasutame seda ühte planeeti, mis meil on," rääkis Bruyninckx ja lisas, et tegelikult ei ole meil tulevikuks võimalik välja mõelda muud varianti, kui loodust säästvat süsteemi.

Bruyninckxi sõnul võiks maailma biokeskkonna mitmekesisust vaadates aru saada, et see väheneb mitmel pool maailmas, ning juba aastaks 2050, pea kõigis paigus. Kui vaadata Euroopat, siis üks asi, mida peaks esile tooma, on vee hea kvaliteet. "Me suudame Euroopas väga hästi veest ja ka maapinnast eraldada halbu kemikaale," ütles Bruyninckx kelle sõnul, ei ole me siiski nii edukad näiteks ökosüsteemi mitmekesisuse säilitamises või kliimamuutuste ärahoidmises, mis tähendab seda, et ühe valdkonna edu ei pruugi kõiki mõjutada. "Sellest ilmselgelt ei piisa ökosüsteemi parandamiseks," nentis Bruyninckx.

Uuringute kohaselt pole tema sõnul  suudetud fundamentaalselt Euroopas praeguseks hetkeks ökosüsteemi märgatavalt parandada.

Poliitikutel on Bruyninckxi sõnul tihti raske näha kogu pilti ja sellepärast ongi vaja kaasata spetsialiste, kes oskaksid erinevaid alasid keskkonnapoliitikas ühendada. "Me peame aru saama, et ei piisa vaid ühest või kahest heast innovaatilisest mõttest, vaid kogu süsteemi on vaja osata kokku siduda," ütles Bruyninckx.

Bruyninckx nentis, et hetkel on kasutusel kaks suuremat lähenemist keskkonnaküsimustele -  üks nendest on lihtsate lahenduste tee ja teine kõrgtehnoloogiline tee. "Lihtsaks lahenduseks võiks nimetada näiteks puude istutamist linnadesse, sest teada on, et 100 ruutmeetrile istutatud puud suudavad ühes korruselamute piirkonnas langetada piirkonna temperatuuri ühe kraadi võrra. Küsima peaks, miks selliseid lahendusi rohkem pole ,"  märkis Bruyninckx.

"Teada on, et asjad lihtsalt ei juhtu," jätkas Bruyninckx ja ka linnakultuuri rohelisemaks muutmisel tuleb teha erinevaid investeeringuid. "Me pole pikka aega suutnud näha linnu kui rohelise mõtteviisi arendajaid."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...