Euroopa keskkonnaministrid: peame loobuma keskkonnale koormavatest majandusmudelitest

"Jätkusuutlik rahastamine tähendab keskkonna, majanduse ja ühiskonna samaaegset väärtustamist. Rohelistesse lahendustesse ei saa investeerida lihtsalt sellepärast, et need on rohelised; need peavad olema ka tulusad ja kasulikud," rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler. Täna proovivad Euroopa keskkonnaministrid kliimamuutuste ja Pariisi kliimaleppega seotud väljakutsetele lahendusi leida. 

Pilt: Scanpix

Euroopa keskkonnaministrid: peame loobuma keskkonnale koormavatest majandusmudelitest (1)

"Jätkusuutlik rahastamine tähendab keskkonna, majanduse ja ühiskonna samaaegset väärtustamist. Rohelistesse lahendustesse ei saa investeerida lihtsalt sellepärast, et need on rohelised; need peavad olema ka tulusad ja kasulikud," rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler. Täna proovivad Euroopa keskkonnaministrid kliimamuutuste ja Pariisi kliimaleppega seotud väljakutsetele lahendusi leida. 

Üks ÜRO kestliku arengu eesmärkidest on jätkusuutlikud tarbimis- ja tootmisharjumused. Selle saavutamiseks tuleb senine majandusmudel, mis toimib põhimõttel võta-tooda-raiska, asendada ringmajanduse mudeliga, kus rõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Ringmajandus vajab ka uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme ja ärimudeleid.

Kohtumist juhatanud Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler selgitas: "Kui soovime oma elatustaset hoida ja tõsta, vajame värsket mõtteviisi ja uusi lahendusi. Siin tulebki mängu ökoinnovatsioon. Jäätmed võivad olla väga väärtuslik ressurss, tooteid võib luua keskkonnasõbralikumaks ning protsessid võivad olla nutikamad ja tõhusamad." 

Ökoinnovatsioon on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteediks, mida jagame eesistumistrio partnerite Bulgaaria ja Austriaga.

Ministrid arutasid töögruppides kolmel teemal: toodete keskkonnainfo kättesaadavus, nutikad linnad ning rahastus.

Tarbijad saavad oma valikutega suunata ettevõtteid jätkusuutlikuma tootmise poole. Valikute tegemise hõlbustamiseks on tarbijatel aga vaja infot toodete ja teenuste keskkonnajalajälje kohta ning üks võimalusi selleks on nn ressursipass. See sisaldaks infot iga toote põhiliste keskkonnaparameetrite kohta.

Ministrid arutlesid ka jätkusuutliku linnakeskkonna teemal. "Praegu elab umbes 73% eurooplastest linnades, mis tähendab ka suurenenud survet keskkonnale. Keskendusime projektidele, mis aitaksid muuta meie igapäevast keskkonda paremaks. Näiteks nn rohelised katused ja fassaadid, avatud haljasalad, tehismärgalad, ojade ja jõgede taastamine. Need kõik aitavad parandada õhukvaliteeti, vähendada õhutemperatuuri ja ennetada üleujutusi," ütles Kiisler.

Selleks, et tavapäraste toimimisviiside asemel võetaks aina enam kasutusele ökoinnovatiivseid lahendusi, tuleb investeeringuid suunata rohkem jätkusuutlikesse tegevustesse.

"Jätkusuutlik rahastamine tähendab keskkonna, majanduse ja ühiskonna samaaegset väärtustamist. Rohelistesse lahendustesse ei saa investeerida lihtsalt sellepärast, et need on rohelised; need peavad olema ka tulusad ja kasulikud," rõhutas Kiisler.

Keskkonnaministrite mitteametlik kohtumine jätkub täna kliimamuutuste teemal.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...