Euroopa metsainstituudi asedirektor: peame õppima elama planeedi võimete piires

"Väga tihti on biomajanduse strateegias domineerimas põllumajandus- ja toidusektor, metsasektor on justkui järelmõte," märkis Euroopa metsainstituudi asedirektor Lauri Hetemäki, kelle sõnul peavad majanduse põhitähelepanu saama kliima ja keskkond. "Ökosüsteemid on ära unustatud ja keskendutakse vaid toodetele."

Pilt: Scanpix

Euroopa metsainstituudi asedirektor: peame õppima elama planeedi võimete piires

"Väga tihti on biomajanduse strateegias domineerimas põllumajandus- ja toidusektor, metsasektor on justkui järelmõte," märkis Euroopa metsainstituudi asedirektor Lauri Hetemäki, kelle sõnul peavad majanduse põhitähelepanu saama kliima ja keskkond. "Ökosüsteemid on ära unustatud ja keskendutakse vaid toodetele."

Euroopa metsainstituudi asedirektor Lauri Hetemäki rääkis tänasel metsanduse arengukava 2021-2030 koostamise avaüritusel ringbiomajanduse strateegia uuendamisest Euroopa Liidus ning tema instituudi koostatud raporti tulemustest.

Suurimaks auguks praeguses biomajanduse strateegias on tema sõnul liiga vähene tähelepanu selle keskkonnamõjudele. "Jätkusuutlikkust võetakse kui midagi iseenesestmõistetavat," tõdes Hetemäki. "Kui allikas on taastuv, loetakse seda kohe jätkusuutlikuks." Lisaks puudub tema sõnul ka side kliima- ja keskkonnapoliitika vallas ning kliimamuutuste mõjude leevendamisesse pole piisavalt panustatud.

Äri ajades unustatakse loodus

"Väga tihti on biomajanduse strateegias domineerimas põllumajandus- ja toidusektor, metsasektor on justkui järelmõte," märkis ta. "Ökosüsteemid on ära unustatud ja keskendutakse vaid toodetele."

Hetemäki juhtis tähelepanu ka lähiaastatel sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele nii kestliku arengu kui ka kliima vallas, mille mõlema puhul tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata ka bioringmajanduse kasutuselevõtmisele.

Tema sõnul on viimane aeg keskkonna- ja kliimaküsimusi tõsiselt võtta. "Oleme kasutanud aastaid fossiilkütuseid enda hüvanguks, selle suurimaks tagajärjeks on kliima muutumine," tõdes Hetemäki. "2030. aastaks on maailma keskklassis 2 miljardit inimest rohkem - see mõjutab nii energiat kui ka majandust ja toorme kasutamist."

Elame üle oma võimete

"Me peame õppima, kuidas oma planeedi võimete piirides elada. Meie eluviis mõjutab kõike," märkis ta. "Peame küsima, kas praeguse majandusmudeliga saame nendesse piiridesse jääda. Kui samamoodi jätkame, ei täida me nõudmisi, mis on kirjas Pariisi kliimalepingus ning säästva majanduse põhimõtetes."

Hetemäki usub, et kliimaprobleemide lahenduses on võtmeroll ka ringbiomajandusel. "Ringbiomajandus on rohkem kui biomajandus ja ringmajandus eraldi," ütles ta. "See põhineb taastuvatel materjalidel, mille ümbertöötlemiseks on vaja luua tehaseid. See aga suurendab ka linna ja maapiirkondade koostööd."

Metsal tähtis roll

Ringbiomajanduses on tema sõnul oluline roll ka metsal. "Meie kõige olulisem bioloogiline ressurss on mets. Need püüavad kinni 10% CO2 emissioone ja moodustavad 25% EL-i biomajandusest ning 44% taastuvast energiast. Metsad on olulised bioloogilise mitmekesisuse, liigirikkuse ja vee ning pinnase jaoks," rääkis Hetemäki.

Biomajanduse strateegia juurutamise strateegia sammud on tema sõnul teadusel põhineva narratiivi loomine, mitte ainult eeldamine, et biomajandus on jätkusuutlik, vaid selle nimel ka vaeva nägemine. "Eelmisel sajandil tekkisid biokütused ja uuriti uusi tehnoloogiaid, aga kuna tehnoloogia polnud piisavalt efektiivne, siis saastati loodust suurel määral," tõdes ta. "Peab võtma kõike tõsiselt ja alati tähelepanu pöörama ka jätkusuutlikkusele."

Suur roll on tema sõnul ka regulatsioonidel. "Regulatsioonid peavad Euroopa Liidu piires ühtlustuma. Vaja on ka CO2 hind normaliseerida. Täna on see liiga odav ja majandusel pole piisavalt initsiatiivi seda piirata," sõnas Hetemäki.

Lisaks peab olema ka riskialtim. "Riigid võtavad tänapäeval pigem kasutusele odavamad materjalid, kui kasutavad kallimat ja jätkusuutlikumat puitu," ütles ta.

Ka Eestis peaks tema sõnul arendama Pariisi kliimalepingu ja kestliku arengu eesmärkidega kaasas käüimiseks metsapõhist biomajandust juurutama. Siiski ei tohi seda tehes riskida elurikkuse vähenemisega.

Laadimine...Laadimine...