Gaasikahur ja putukavaba muru hoiavad linde lennuväljalt eemal

Linnud kogunevad suurte parvedena Tallinna poolsaartele ning linnalähedastele põldudele. "Me peame nendega koos elama nii, et kõik oleksid rahul," räägib Tallinna lennujaama lennuohutuse juht Hannus Vard.

Pilt: Scanpix

Gaasikahur ja putukavaba muru hoiavad linde lennuväljalt eemal

Meelis Piller

Linnud kogunevad suurte parvedena Tallinna poolsaartele ning linnalähedastele põldudele. "Me peame nendega koos elama nii, et kõik oleksid rahul," räägib Tallinna lennujaama lennuohutuse juht Hannus Vard.

Tallinn asub Eesti põhjarannikul, mis tähendab seda, et ükskõik kummas suunas lindude ränne liigub, kas põhja või lõuna suunas, koonduvad linnud rände ajal linna poolsaarte tippudesse. Ja seda seepärast, et tegemist on viimase maismaa jupiga, kust liigutakse edasi üle Soome lahe või siis vastupidi – poolsaarte tipud on esimesed kohad, kuhu linnud saavad maanduda, kui nad on Soome lahe ületanud ja saavad toituma asuda.

"Põhja-Eestis ja Tallinnas on poolsaared, nagu Paljassaare, Kakumäe ja eriti Viimsi lindude rändes äärmiselt olulised, kuna siia koguneb kevadel ja sügisel palju linde," selgitab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti Keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. "Kuidas nad edasi suunduvad, sõltub linnuliigist. Osad linnud ei pea üldse Tallinnas maad puudutama, lendavad otse üle või juhinduvad Tallinna rannajoonest. Sellised linnud on näiteks haned, lagled ja sookured – nendel Tallinnas väga palju häid peatumispaiku ei ole. Neid võib pigem näha tuhandete kaupa rände ajal üle lendamas."

Uustali sõnul on Tallinnas paiku, kus haned ja lagled võivad peatuda – näiteks Kopli laht või Ülemiste järv, kui peamiselt on Tallinn ikkagi ülelennu koht.

Rändlinnud inimeste igapäevaelu ei ohusta

Uustal selgitab, et väiksemad puistulinnud kasutavad ära Tallinna rohekoridoride (metsad, pargid, jäätmaad jm taimestikuga alad, mida mööda linnud ja loomad liiguvad – toim) võrgustikku. Näiteks kõige toimivam ja silmatorkavam lindude rändekoridor kulgeb sügiseti Paljassaarest, Kopli parkidest, Merimetsast läbi Mustjõe ja sealt hargneb kas Haabersti poole või siis üle loomaaia ja Astangu edasi edela suunas. Tihased ja pöialpoisid kasutavad seda koridori päris aktiivselt.

"Väikelindude puhul käib enamik rändest öösiti. Kui nad stardivad sügisel Soome lahe lõunarannikult, siis ei ole neil eriti põhjust 70 kilomeetri pärast juba maanduda, vaid pigem suunduvad nii kaugele kui tuuled ja enda jaks viib ning alles hommiku saabudes potsatavad kuhugi uuesti toituma ja see koht ei pruugi olla Tallinn. Oleneb muidugi selles, kui hilja nad on öösel startinud. Praegusel ajal on rannikualad ikkagi väikelindude saginat ja siutsumist täis," räägib Uustal.

Rändlinnud reeglina inimese igapäevaelu ei ohusta. Küll aga võib inimtegevus olla probleemiks lindude elule. Kui rohekoridori äärde või keset rohekoridori ehitatakse maju, siis linnud, kes on üles kasvanud kusagil Põhjala taigas ei tea, mida tähendab aknaklaas või mida tähendab peegel ja nad võivad väga hõlpsasti vastu klaase lennata ja sügisrände ajal on see paraku üpris tavaline ka Tallinnas.

Suuremad linnud aga võivad häirida lennundust. Selleks on lennuväljal oma meeskond, mis vajadusel peletab linnud enne lennuki õhkutõusmist või maandumist kaugemale.

Paljassaare poolsaare tipus paiknev linnukaitseala on Tallinna kõige linnurikkam paik. Septembri teine pool ja oktoobri algus on just väga õige aeg Paljassaare külastamiseks. Seal on kohatud tänaseks 235 erinevat linnuliiki, mis on ligi 2/3 Eesti linnuliikidest ja iga paari aasta jooksul leitakse just seal Tallinnale mõni uus linnuliik juurde.

Suured linnud ohustavad lennukeid

Tallinna lennujaama lennuohutuse juht Hannus Vard räägib, et linnud on lennuvälja töös suureks ohuks. "Aga me peame nendega koos elama ja nii, et kõik oleksid rahul."

Üle lennuvälja lendavate suurte rändeparvede vastu on väga keeruline midagi teha. "Parve väga ei saa ümber suunata," selgitab Vard. "Lennujaamade ehitamisel lähtutakse sellest, et lähistele ei jääks atraktiivseid asju, kuhu linnud puhkama tuleks – näiteks nagu Tallinna ümbruses põldudel haneparved jne."

Lennuväljadel rakendatakse lindude peletamiseks erinevaid meetmeid. Peamiselt püütakse Vardi sõnul luua olukord, kus lind ei tunneks ennast turvaliselt ning et tal ei oleks seal söögilauda.

"Rändeid jälgitakse pidevalt, 24/7" räägib Vard. "Meil on tööl ornitoloog. Rahvusvaheliste reeglite järgi on kohustus iga lennujaama keskpunktist 13 kilomeetri raadiuses jälgida, kus on lindude kogunemiskohad ja neid andmeid me kajastame erinevates rahvusvahelistes andmepankades."

Tallinna lennujaama lähistel armastavad linnud peatuda Dvigateli tehasehoonete katustel ning toitumas käia Mõigu tiikidel või Ülemiste järvel. Oma trajektooril kipuvad nad lendama üle lennuraja.

Tehnoloogiaga lindude vastu

"Linna loomad ja linnud harjuvad keskkonnaga," selgitab Vard. "Nad muudavad oma harjumusi ja ei ole 100 protsenti head tehnoloogiat – nad harjuvad kõigega."

Vard räägib, et edu saavutamiseks tuleb tehnoloogiaid vahetada, et ei tekiks rutiini. "Hirmutamine on järeltegevus, pigem peab olemas keskkond selline, kus linnul ei ole mõnus olla. Me katame näiteks kraave kinni, et ei oleks lahtisi veepindu."

Lennujaama rekonstrueerimise käigus 2016. aastal tehti korda drenaaž, et kevadeti lume sulamise ajal ei tekiks veesilmi, kus lindudel on mugav koguneda. Lennuväljal hoitakse muru kõrgusel, mis enamus linnuliikidele ei meeldi, sest selle varju ei saa ennast peita ning ta ei tunne ennast turvaliselt. Kasutatakse spetsiaalselt lennujaamade tarbeks aretatud muru, mis ei tõmba ligi putukaid, mis on lindude söögilaud. "Inglismaal on selles vallas tehtud palju teaduslikke töid," räägib Vard.

Märgade ilmadega tulevad mullast välja putukad ja ussikesed ehk kaetud saab lindude toidulaud.

Tallinna lennuväljal on kasutusel keskkonnasõbralik gaasikahurite süsteem – kui lennujaama ümbruses hakkavad kusagil linnud kogunema, tehakse seal aeg-ajalt gaasikahuriga pauk. Keegi viga ei saa, aga müra ehmatab linnud eemale. Aga linnud harjuvad ka paukudega.

"Euroopa komisjoni määrus kohustab meid teatud peletustegevusi tegema," selgitab Vard. "Igal lennurajal on kaitsevöönd – see on Eestis lennuraja keskelt 500 meetrit. Seal ei tohi teha tegevusi, mis lindude kogunemisele kaasa aitavad. Näiteks marjapõõsaid kasvatada või lahtist prügi hoida."

Maailmas katsetatakse ka igasuguste innovaatiliste tehnikatega – lasertehnikast droon-kullini. "Oleme ka lasereid katsetanud, aga need ei ole eriti tõhusad," räägib Vard.

Linde jälgitakse ka kaitseväes

Rändlinnud on meie külalisteks kevad- ja sügisperioodil, mil nende ränne kulgeb piki Eesti rannikut, mille lähedusse jääb ka Ämari lennubaas.   Ämari lennuvälja territooriumil võib kohata väga erinevaid linnuliike. Tinglikult saab neid jagada kolme liiki: ülelendajad, toitekülalised ja pesitsejad. Sõltuvalt sellest tuleneb ka nende esinemise sagedus, hulk ning tõrjumise taktika.

"Õhusõidukitele ohtlikeks loetakse linde, mille kaal on 3,5 kg ja rohkem. Sellise klassifikatsiooni järgi on paljud rändlinnud nagu sinikael-pardid, valgepõsk lagled, suur-laukhaned, kühmnokk-luiged, laululuiged ja valge-kured. Sõltuvalt ilmast ja toitumis- ning puhkamisvajadusest lendavad nad lennuväljast kas üle või halvimal juhul soovivad siis peatuda puhkamiseks-ööbimiseks," räägib Aämari lennubaasi vanemrajameistri nooremleitnant Alari Õun, kelle ülesannete hulka kuulub lindude jälgimine ja sellekohase info edastamine lennujuhile ning vajadusel lindude tõrje.

"Ämari lennuvälja külastavad regulaarselt ornitoloogid, kes teostavad vaatlusi, annavad teavet ümbruskonnas toimuvast ning annavad omapoolse sisendi BIRDTAM-ide koostamiseks. Ämari lennubaas väljastab regulaarselt BIRDTAM ehk lennundussidevõrgus levitatava teate erivormi, mis sisaldab informatsiooni lindudega kokkupõrke ohust lennuväljal ja vahetusläheduses, eriti madalatel kõrgustel."

Sarnaselt Tallinna lennuväljale, peab rajameister Ämaris organiseerima ennetava lindude tõrjetöö, mille hulka kuulub taimkatte kõrguse reguleerimine, lahtise mullapinnaga piirkondade minimaliseerimine, prügi käitlemise kontroll jne. Rajameistrid on oma töös järjepidevad ning hoolsad ning tänu sellele on birdstrikede ehk õhusõidukite kokkupõrked lindudega harvad. "Täielikult ära hoida neid kahjuks ei saa kuna lindude käitumine on ettearvamatu. Me paikneme nendega ühel territooriumil ja peame nendega arvestama," selgitab Õun.

Laadimine...Laadimine...