Jahimehed: jooksuaeg toob põdrad ja hirved tihemini teedele

Jooksuaeg tähendab loomade suuremat aktiivsust, millele lisaks ajavad loomi enam liikuma ka sügisel metsades liikuvad marjakorjajad ja seenelised.

Pilt: Scanpix

Jahimehed: jooksuaeg toob põdrad ja hirved tihemini teedele

Jooksuaeg tähendab loomade suuremat aktiivsust, millele lisaks ajavad loomi enam liikuma ka sügisel metsades liikuvad marjakorjajad ja seenelised.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) hoiatab, et seoses septembris kulmineeruva põtrade ja punahirvede jooksuajaga võivad nad sagedamini teedele autode ette sattuda, vahendas BNS.

"Kui tavaliselt on metsloomi võimalik kohata varajasel hommikutunnil või õhtuvidevikus, siis jooksuajal on nad aktiivsed ka päeval," selgitas jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. "Sõidukijuhid peaksid sellega arvestama ja olema ettevaatlikud, eriti piiratud nähtavusega teelõikudel," lisas Korts pressiteate vahendusel.

Jooksuaeg tähendab loomade suuremat aktiivsust, millele lisaks ajavad loomi enam liikuma ka sügisel metsades liikuvad marjakorjajad ja seenelised.

"Märgates metslooma teel, tuleb vähendada kiirust ja mitte jääda lootma looma mõistusele," selgitas EJS-i tegevjuhi nõunik-bioloog Kaarel Roht. "Loomad juhinduvad meelte kaudu saadud informatsioonist ning nad ei oska hinnata läheneva auto kiirust," täiendas Roht.

Põtrade ja hirvede jooksuaeg kestab septembrist oktoobri keskpaigani.

Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus 2016. aasta jahiaastal liikluses 208 põtra, 24 punahirve, 2162 metskitse, 207 metssiga, 3 ilvest, 1 karu ning 1 hunt. Nendele lisaks toimusid õnnetused väikeulukitega, mille kohta puuduvad täpsed andmed.

Laadimine...Laadimine...