Jurist: loomi puudutavate õigusaktide suur hulk tekitab segadust

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juristi hinnangul toob suur hulk erinevaid õigusakte ja loomade õigustega tegelevaid asutusi ohu, et erinevad asutused, organisatsioonid hakkavad õigust tõlgendama erinevalt.

Pilt: Scanpix

Jurist: loomi puudutavate õigusaktide suur hulk tekitab segadust

BNS

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juristi hinnangul toob suur hulk erinevaid õigusakte ja loomade õigustega tegelevaid asutusi ohu, et erinevad asutused, organisatsioonid hakkavad õigust tõlgendama erinevalt.

Loomade õigused jagunevad paljude erinevate õigusaktide vahel ja loomade õigustega tegelevad paljud erinevad asutused - veterinaar- ja toiduamet, politsei- ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon ja kohalikud omavalitsused, ütles ELS-i teatel seltsi jurist Meelika Liiv. Tema sõnul toob selline olukord toob kaasa ohu, et erinevad asutused, organisatsioonid hakkavad õigust tõlgendama erinevalt.

Õigusteaduse magistratuuris õppiv Liiv märkis, et tema jaoks on mõneti üllatav, et Eestis ei õpetata loomade õigusi kui õigusvaldkonda ja siin ei ole selle alast õiguskirjandust.

Liivi sõnul riivab inimeste õiglustunnet tugevalt see, kui loomade väärkohtlejad jäävad karistuseta. "Tegelikult tuleb rõhutada, et ühegi õigusakti eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid parandada isikute käitumist ja kaitsta neid keda vaja," sõnas Liiv. "Ma ei usu sellesse, et karmimad karistused parandaksid loomade olukorda. Seda aitaks parandada hoopis seaduste parem rakendamine."

Loomakaitse seltsi juristi sõnul on õigusaktides nõudeid, mis võiksid olla rangemad, näiteks lemmikloomade pidamise määruses kehtestatud minimaalsed nõuded puuride suurustele ja muule seesugusele, väga leebed. "Iga mõistlik toakoera omanik ei peaks oma koera kahe ruutmeetri suuruses puuris," lausus ta.

"Siiski ei ole Eestis minu hinnangul probleeme mitte nii väga õigusaktide puudumises kui nende tõlgendamises ja rakendamises. Näiteks ei saa inimesed sageli aru, miks ei mõisteta isikutele kriminaalkaristusi, neile jääb tunne nagu rikkujad pääseksid n-ö puhta nahaga," rääkis Liiv. "Aga tegelikult on Eestis väärtegu ja kuritegu looma suhtes lubamatu teo toimepanemises üsna sarnased. Kui isik on toime pannud looma suhtes lubamatu teo, näiteks põhjustanud looma hukkumise, põhjustanud loomale vigastusi või valu, siis saab teda vastutusele võtta väärteo korras. Kriminaalkuriteoks muutub selline tegu siis, kui isik pani selle teo toime julmal viisil või avalikus kohas."

Liivi hinnangul ongi nii tekkinud olukord, kus õigust tõlgendatakse erinevalt. "Kes ütleb, milline viis on julm ja milline viis ei ole julm? Kõik viisid ei saa olla julmad, muidu poleks seadusandja sellist valikuvõimalust andnud. Samuti tõlgendatakse loomakaitse küsimustes jätkuvalt erinevalt, milline koht on ikkagi avalik koht. Seega on menetlejatel lihtsam menetleda rikkumisi väärtegude kui kuritegudena. Väärteorikkumise tõendamine on lihtsalt kergem," rääkis jurist. "Kriminaalmenetluse jaoks on vaja tõendada sellesama julma viisi esinemine, millega kaasneb aga risk, et kas ka kohtunik leiab, et selline viis ikka on julm või mitte. Ja kui see tõlgendamine on vaieldav, siis riskitakse sellega, et rikkuja võidakse hoopis õigeks mõista. Võiks öelda, et loomakaitse küsimustes tõlgendatakse õigust praktikas pigem konservatiivselt."

Laadimine...Laadimine...