Karuputk levib tõrjest hoolimata

Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialisti Tarmo Niitla sõnul on põhjuseks see, et Lätis ja Venemaal pole putke tõrjele piisavalt tähelepanu pööratud.

Pilt: Scanpix

Karuputk levib tõrjest hoolimata

Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialisti Tarmo Niitla sõnul on põhjuseks see, et Lätis ja Venemaal pole putke tõrjele piisavalt tähelepanu pööratud.

Kuigi Eestis on viimastel aastatel mürgist ja ohtlikku karuputke hoolega tõrjutud, on selle levik Lõuna-Eestis 10 aasta jooksul laienenud, vahendas BNS Tartu Postimeest.

Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialisti Tarmo Niitla sõnul on põhjuseks see, et Lätis ja Venemaal pole putke tõrjele piisavalt tähelepanu pööratud. Karuputke seemned lenduvad üle piiri Eestisse ja hakkavad siinsetes soodsates tingimustest jõudsalt kasvama.

Niitla sõnul on üldine olukord Eestis parem, sest paljusid karuputkekolooniaid on hävitatud, mitmetes märgistatud ja tõrjet saanud kohtades pole karuputke pea kaks aastat üldse nähtud, kuid samal ajal lendleb taimeseemneid üle lõunapiiri. «Läti alustas korralikku tõrjet Euroopa Liidu nõudel alles eelmisel aastal, kuid Eestis on tõrjet tehtud juba 12 aastat,» nentis ta.

Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialist Eike Vunk sõnas, et lätlased teevad tõrjet enamasti maanteede ääres ja linnades, kuid piiri äärde eriti ei jõuta. «Kui oleks võimalik kogu Eestist karuputk välja tõrjuda, siis Läti ja Venemaa piiril jääks probleem ikka alles,» märkis ta.

Vungi sõnul on inimeste teadlikkus karuputke ohtlikkusest aastatega paranenud, sest riik on tõrjet teinud ja üritanud inimesi harida. Ent siiski on juhtumeid, kus aias trimmerdatakse karuputke ja saadaks päikese käes villid. «Karuputke puhul ei aita muu kui täielik väljakaevamine, sest trimmerdades tõmbab vaid selle suurt kasvu tagasi,» nentis ta.

Niitla rääkis, et enamasti helistavad inimesed ise, kui märkavad karuputke, ning teate peale minnakse kohale. Nii tõrjus Niitla ka Jõgeval olevat üle kahemeetrist Sosnovski karuputke. Kõik taime osad pani ta hoolikalt prügikotti, et seemned laiali ei lendaks ja oleks lihtne taime hiljem põletada, kirjutab Tartu Postimees.

Vungi sõnul pole koduse tõrje tegemisel vaja Eestis võõrliikidena levinud mürgiseid Sosnovski ja hiid-karuputkesid eristada, kuid neid tunneb ära kõrgusest ja suurusest. Ta lisas, et lihtsam on määrata selle järgi, et lehed on suured, lehevartel on lillad täpid, varred on karedad ja karvased. Vunk ütles, et tõrjet tehes tuleb kindlasti taim välja kaevata ja ära põletada.

Laadimine...Laadimine...