Karusid on järjest rohkem ning nad jõuavad ka linna

"Karude arvukuse kasv on kindlasti üks põhjus," selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, miks karusid viimasel ajal järjest rohkem näha on ja miks nad isegi linna satuvad. "Ja no loodus on ju karm – võib ka olla, et otsitakse varju oma liigikaaslaste eest."

Pilt: Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Karusid on järjest rohkem ning nad jõuavad ka linna

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

"Karude arvukuse kasv on kindlasti üks põhjus," selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, miks karusid viimasel ajal järjest rohkem näha on ja miks nad isegi linna satuvad. "Ja no loodus on ju karm – võib ka olla, et otsitakse varju oma liigikaaslaste eest."

Suurkiskjatel, nagu hundid ja karud, on Kortsi sõnul looduses oma välja kujunenud territooriumid ja eriti jooksuajal ei taheta seal konkurente näha. Nii võibki juhtuda, et just noorloomad või ka poegadega emasloomad võivad ohutuma koha otsinguil linnadesse sattuda. "Ühest küljest oli linnad ju ulukite ajalooliste liikumisteede peal ja teine asi on ka see, et linnadesse satuvad tihti just noored loomad, kes alles otsivad oma kohta siin päikese all," selgitas Korts.

Karu trügib naabriks

Tallinnas põhjustas karu viimati segadust tänavu mais, kui Haabersti linnaosas terviserajal karusid uitamas nähti. Kortsi sõnul on aga karude kokkupuuted inimestega kõikjal järjest sagenenud, suurenenud on karude poolt rüüstatud mesitarude arv ning järjest rohkem satub neid ka liiklusõnnetustesse. "Üheks põhjuseks võib olla metssigade asurkonda räsinud seakatk, mis muutis hulga loomi suurkiskjatele kergeks saagiks.

Karudele isegi meeldib selline pisut seisnud liha, nii et katku surnud sead katsid neile kena söögilaua. See kindlasti andis ka populatsioonile signaali, et toiduga on hästi ja eks see mõjutab ka pesakondade teket ja ehk ka suurust," rääkis Korts. Teisalt võisid karude ja huntide arvukusele hästi mõjuda ka viimaste aastate keskmisest soojemad talved.

Kui linnas on karu siiski pigem haruldane külaline, siis marja- või seenemetsas karu kohata on märksa tõenäolisem. "Kui Saaremaal ja Hiiumaal karusid praktiliselt ei ole, siis mandril on ta täna igal pool päris laialdaselt levinud. Ta on kõigesööja ja talle marjad väga meeldivad, nii et marjametsa minnes tuleb arvestada, et karu võib ka sealsamas kuskil marju korjata," nentis Korts. Kui kuskil on näha, nagu oleks keegi lohakas marjakorjaja suure marjakühvliga marjul käinud, siis võib kahtlustada, et tegemist oli karuga. "Nagu oleks keegi rabistanud, marjad on tihti puruks ja kuidagi teistpidi keeratud."

Karuga kohtudes ei tasu paanikasse sattuda, kuid tuleb arvestada, et tegu on loomaga, kes võib vahel ettearvamatult käituda. "Tasub olla väga ettevaatlik ja mõelda oma ohutusele. Karu reeglina inimest ei ründa aga näiteks poegadega emakaru võib oma pesakonda kaitsta ja siis võib inimene ohtu sattuda," rääkis Korts ja soovitas suurkiskjaga kohtudes lihtsalt vaikselt taanduda ning lasta loomal oma teed minna.

Ulukite seisund on hea

Lisaks karudele ja huntidele on Eestis kasvanud ka teiste suurulukite arv ning Kortsi sõnul tähendab see, et nii kiskjatel kui jahimeestel on lähiajal tegemist rohkem. Keskkonnaagentuur avaldas möödunud nädala lõpul põhjaliku ülevaade ulukite seisundist Eestis, ning seal nenditakse samuti, et kui ilveste seisund kõrvale jätta, siis võib kokkuvõtvalt öelda, et ulukite seisund on Eestis hea.

"Ilveste pärast oleme natuke mures, aga teiste peamiste jahiulukite asurkondade seisund on hea. Möödunud soe ja pehme talv mõjus loomadele kindlasti hästi," rääkis aruannet koostanud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja.

Aruandest selgub, et huntide, karude, punahirvede ja metssigade arvukus Eesti looduses on kasvanud ja nende ulukite küttimist soovitab Keskkonnaagentuur suurendada. Põtrade ja šaakalite arvukus Eestis on langenud ja nende küttimise mahud peavad tagama jätkusuutliku olukorra nende ulukite arvukuse reguleerimisel.

Üks huvipakkuvamaid teemasid on aastaid olnud karud, kelle küttimismahu piirkondliku jaotuse otsustab Keskkonnaamet juulikuu jooksul. Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul lähtutakse karude küttimismahu määramisel lisaks ulukite seire tulemustele ka kiskjakahjudest ning kuulatakse jahindusnõukogude ettepanekuid.

2019. aastal esitasid jahimehed kokku 4096 karu vaatlust (2018. aastal 3444), neist 869 (2018. aastal 781) poegadega emakarudest. Sama-aastaste poegadega vaatlusi tehti 453 ja üheaastaste poegadega vaatlusi 416. Analüüsi tulemusel saadi kokku 94 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis on kõrgeim näitaja alates 2003. aastast.

Karu pesakondade arvu jõuline suurenemine viimasel paaril aastal väljendab Keskkonnaagentuuri aruande koostajate hinnangul ühelt poolt kindlasti arvukuse jätkuvat kasvu ning teiselt poolt on selle muutuse suurus olulisel määral tingitud ka vaatluste arvu ja kvaliteedi hüppelisest kasvust.

"Karud valmistavad mesinikele järjest rohkem peavalu. Kui eelmise aasta 1. juuli seisuga oli meil teada 120 mesila kahjustamise juhtumit, milles hävines 228 mesilasperet, siis sel aastal on karud tarude kallal käinud juba 144 korral ning hävitanud 309 mesilasperet," rääkis Tannik.
"Kui omanikud tõrjemeetmeid ei kasutataks, oleksid need arvud veelgi suuremad. Kõige mõjusam ennetusmeetod on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Kiskjatõrjeaia rajamist kompenseerib osaliselt ka Keskkonnaamet," lisas Tannik.

Laadimine...Laadimine...