KES MÜÜB VIIMASE NAFTABARRELI? Kliimaliidriks saamine tähendab ka täielikku fossiilkütustest loobumist

"Kliimamuutuseid on nimetatud meie ajastu moraalseks dilemmaks. Ainuüksi sellel aastal on maailm seisnud silmitsi enneolematute üleujutuste, orkaanide, maastikupõlengute ja põudadega igal mandril," kirjutavad kliimaeksperdid Tzeporah Berman ja Lili Fuhr. "Siiski, tõeline torm on alles tulemas. Kui me eirame selle kõige hävitavamaid mõjusid, siis ei piisa varsti enam kivisöe - number üks kliimatapja - kasutamise lõpetamisest."

Pilt: Scanpix

KES MÜÜB VIIMASE NAFTABARRELI? Kliimaliidriks saamine tähendab ka täielikku fossiilkütustest loobumist

"Kliimamuutuseid on nimetatud meie ajastu moraalseks dilemmaks. Ainuüksi sellel aastal on maailm seisnud silmitsi enneolematute üleujutuste, orkaanide, maastikupõlengute ja põudadega igal mandril," kirjutavad kliimaeksperdid Tzeporah Berman ja Lili Fuhr. "Siiski, tõeline torm on alles tulemas. Kui me eirame selle kõige hävitavamaid mõjusid, siis ei piisa varsti enam kivisöe - number üks kliimatapja - kasutamise lõpetamisest."

Kliimaeksperdid Tzeporah Berman ja Lili Fuhr rõhutavad arvamusportaalis Project-Syndicate, et fossiilkütustest loobumine on paratamatus, kuid see võib juhtuda nii tahtlikult, kui paratamatusena. "Kui loobutakse teadlikult, siis saame protsessi käigus arvestada ka tõusvate probleemidega nagu inimõigused ja töötajate õigused," kirjutavad nad. "Kui see juhtub aga iseenesest, siis võib see põhjustada majandusliku ja poliitilise kaose, mis võib kesta aastakümneid."

Kes müüb viimase naftabarreli?

Bermani ja Fuhri sõnul terendab fossiilkütuste ajastu lõpp juba horisondil ning taastuvenergia, nagu päikese- ja tuuleenergia ja valitsuste valmidus kliimaprobleemidele lahendust otsida, on muutnud selle partamatuseks.

"Siiski on keskseks küsimuseks see, kuidas me end naftast, kivisöest ja gaasist võõrutame?" küsivad nad. "See küsimus muutub üha pakjilisemaks, kuna mitmev valitsused Argentiinast, India ja Norrani on otsustanud hetkel hoopis fossiilkütuste tootmist edasi toetada, väites, et nad ei riku sellega Pariisi kliimalepet."

Reaalsus on Bermani ja Fuhri sõnul see, et fossiilkütuste tootmise piiramine juba praegu on oluline, kui tahame vältida fossiilkütustele üles ehitatud energiainfrastruktuuri ja poliitilise dünaamika kinnistumist, mis mõlemad muudavad hilisema taastuvenergiale ülemineku veelgi raskemaks. "Tekivad küsimused: kes saab müüa viimase naftabarreli, kes maksab taastuvenergiale üleminemise eest ja kes kompenseerib kogukondadele ja töölistele nende võimalikud kaotused," nentisid nad.

Tõeline torm on alles tulemas

"Kliimamuutuseid on nimetatud meie ajastu moraalseks dilemmaks. Ainuüksi sellel aastal on maailm seisnud silmitsi pretsedenditute üleujutuste, orkaanide, maastikupõlengute ja põudadega igal mandril," kirjutavad eksperdid. "Siiski, tõeline torm on alles tulemas. Kui me eirame selle kõige hävitavamaid mõjusid, siis ei piisa varsti enam kivisöe - number üks kliimatapja - kasutamise lõpetamisest. Turvaline kliimatulevik vajab Suure Nafta ajastu lõppemist."

Muutuste esirinnas peaksid Bermani ja Fuhri hinnangul olema rikkaimad riigid. "Näiteks Norra ei ole ainult maailma üks rikkamatest riikidest vaid ka seitsmes süsinikdioksiidi emissioonide eksportija, kes jätkuvalt annab lubasid uute puurimiste alustamiseks," kirjutavad nad. "Ka Kanada, kes peab end kliimateadlikuks riigiks jätkab uute nafta ja gaasiprojektide rahastamist."

Õigel teel on ekspertide hinnangul riigid nagu Prantsusmaa, kelle president Emmanuel Macron on algatanud seadusemuudatuse, millega loobutakse 2040. aastaks kõigil riigi territooriumitel nafta ja gaasi tootmine. "Tõeline töö on alles ees, riigid ei pea mitte ainult uute fossiilkütuste infrastruktuuride loomisest loobuma vaid hakkama kõrvaldama ka olemasolevaid süsteeme," kirjutavad nad.

Laadimine...Laadimine...