Keskkonnaamet: puu või põõsa mahavõtmist ei tohi planeerida lindude pesitsusajale

Tihased on juba alustanud oma rõõmsat laulu, mis annab märku, et lindude pesitsusaeg  pole enam kaugel. Tallinna keskkonnaamet paneb inimestele varakult südamele, et nad oma koduaias või ka mujal puid ja põõsaid maha võttes kindlasti arvestaksid lindude pesitsusajaga. "Me jagame linnaruumi lindudega, see ei ole päris nii, et ainult inimestele on siin ruumi," ütleb Tallinna keskkonnaameti juhtivspetsialist Tõnu Laasi.

Pilt: Scanpix

Keskkonnaamet: puu või põõsa mahavõtmist ei tohi planeerida lindude pesitsusajale (5)

Urmas Kaldmaa

Tihased on juba alustanud oma rõõmsat laulu, mis annab märku, et lindude pesitsusaeg  pole enam kaugel. Tallinna keskkonnaamet paneb inimestele varakult südamele, et nad oma koduaias või ka mujal puid ja põõsaid maha võttes kindlasti arvestaksid lindude pesitsusajaga. "Me jagame linnaruumi lindudega, see ei ole päris nii, et ainult inimestele on siin ruumi," ütleb Tallinna keskkonnaameti juhtivspetsialist Tõnu Laasi.

Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna looduskaitse juhtivspetsialist Tõnu Laasi kummutab kohe eksiarvamuse, nagu elaksid Tallinnas vaid üksikud linnuliigid ja linde on üldse vähe. "Linnas elab uskumatult palju linnuliike," väidab Laasi. "Kõige rohkem on meil tõenäoliselt erinevat liiki tihaseid, varblasi, metsvinte, puukoristajaid, mitut liiki rästaid jne."

Peamine on Laasi sõnul teada ja meeles pidada, et lindude pesitsemisperiood algab enam-vähem tavaliste ilmaoludega aastatel aprillis ja kestab suve keskpaigani. "Sel ajal võiks olla rahulik periood ja siis ei maksaks puid ja põõsaid aedades raiuda," ütleb Laasi. Pesitsuse ajal lindude häirimine on ka seadusega keelatud ja keelust üleastumist nähes tuleks sellest anda teada Keskkonnainspektsioonile.  Pesitsevate lindude tahtliku häirimise eest saab korrarikkujale ka trahvi määrata.
 
Enne puu maha võtmist tuleb aeda jälgida
 
Laasi soovitab enne koduõues puu või põõsa maha võtmist varuda veidi aega ja jälgida, kas seal ei ole linde toimetamas näha. Seejärel vaadata mahavõtmisele kuuluv puu veel üle ja teha kindlaks, kas puuvõras pole siiski mõnd linnupesa või tüves puuõõnsust, kus lind võib sees elada. Kui pojad on juba koorunud, annab linnupesast märku ka sädistamine. Siis ei peaks puule liiga lähedale minema.

"Lindude pesitsemise ja noorlindude aeg tuleb lihtsalt välja kannatada, midagi ei ole teha,"  hindab olukorda juhtivspetsialist Laasi. "Tegelikult me jagame linnaruumi lindudega, see ei ole päris nii, et ainult inimestele on siin ruumi."
Ainuke erand, mil tohib puud ka lindude pesitsemise ajal maha võtta, on siis, kui puu ohustab inimese tervist ja vara. Kuid ka murdumisohtlike

puude puhul ei tohi omapäi selle ohtlikkuse üle otsustada ning kohe sae ja kirvega tegutsema hakata, vaid see töö tuleb enne kooskõlastada riigi keskkonnaametiga. "Ainult neil on õigus anda luba lindude häirimiseks pesitsuse ajal," rõhutab Laasi. "See, et tahaks kiiresti puu maha raiuda, ei ole mingi põhjendus. Tuleb ikkagi oodata suve teist poolt, kui noored linnud on pesast välja lennanud ja iseseisvunud." Samas möönab Laasi, et kusagilt läheb mõistlikkuse piir ja kõike ei saa ega ole ka mõtet keelata, sest linnas elavad linnud on pideva häirimisega harjunud ja inimestega kohanenud.

Eelnevad aastad on näidanud, et inimesed siiski ei oska või ei pea vajalikuks lindude pesitsusajaga arvestada. Juhtivspetsialist Laasil tuleb esimesena meelde neli aastat tagasi Õismäe ühe kortermaja juures juhtunud lugu, kus ehitajad sulgesid katuseäärt remontides tuulutusavad ja piiritajate pojad jäid avade taha lõksu. Asi lõppes sellega, et ehitaja pidi maja tuulutusavad uuesti avama. Ehitajatel ja teistel töömeestel tuleks Laasi sõnul selliste tööde puhul alati kuulata, mida kohalikud elanikud räägivad. Ka selle maja juures olid just kohalikud elanikud need, kes piiritajate poegi kaitsma asusid ja Keskkonnainspektsiooni kohale kutsusid.
 
Kõige rohkem probleeme on kajakate ja varestega
 
Eelmisel aastal juulis taheti Viimsi vallas Haabneemes kiiresti maha võtta tihedat kuusehekki, kus pesitses palju linde. Jällegi olid kohalikud elanikud need, kes linde päästma asusid ja kära tõstsid. Raie pandi õnneks seisma, aga ikkagi tehti väga kiiresti suurt kahju. Jällegi eirati kohalikelt inimestelt tulnud infot.

Tallinna keskkonnaameti kogemus ütleb, et kõige sagedamini tekib inimestel konflikte kajakate ja varestega. Kajakad ehitavad kevadeti kortermajade katustele pesa ja hiljem hakkab nende kisa ümbruskonna inimesi häirima. Laasi soovitab korteriühistutel märtsis ja aprillis maja katus üle vaadata. Kui on näha, et kajakad sinna oksi veavad ja pesa tegemist alustavad, tuleks oksad kohe ära koristada. "Siis lähevad kajakad kusagile mujale," õpetab Laasi. "Kui aga kajakad on juba pesa valmis ehitanud ja sinna munenud, siis pole enam midagi teha ja kajakad tuleb ära kannatada."

Varestega on mõneti sarnane lugu, sest ka need linnud on väga häälekad. Varesed teevad pesa aga puuvõradesse ja kui see puu juhtub kasvama sellises kohas, kus vereste kisa väga häirib ja võib tekkida konflikt varese ja inimese vahel, siis tuleks see pesa ehitamise ajal alla tuua. Seda aga ainult äärmisel juhul, üldiselt ei soovita Laasi seda siiski teha.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...