Keskkonnaamet soovitab maaomanikke üksikud karuputked välja kaevata

Keskkonnaamet soovitab maaomanikel, kelle kinnistul või naabruses kasvab karuputk, ohtliku võõrliigi taim välja kaevata.

Pilt: Scanpix

Keskkonnaamet soovitab maaomanikke üksikud karuputked välja kaevata

Keskkonnaamet soovitab maaomanikel, kelle kinnistul või naabruses kasvab karuputk, ohtliku võõrliigi taim välja kaevata.

Keskkonnaamet saab pidevalt teateid nii uutest kui ka juba teadaolevatest karuputkede leiukohtadest, kuid kuna riiklikusse tõrjesse tänavu enam uusi alasid ei lisata, soovitab amet maaomanikel üksikud taimed välja kaevata, edastas ameti pressiesindaja BNS-ile.

"Eesti on meie ühine kodu ja nii eraisikute kui ka kohalike omavalitsuste ühised pingutused karuputke levikukollete hävitamisel on äärmiselt olulised, et vähendada selle tigeda tulnuka edasist levikut. Üksiku taime väljakaevamisel ja õisiku korralikul hävitamisel ei pruugi sinna edaspidi enam uut putke kasvada ning lisaks pidurdame nii ohtliku võõrliigi edasist levikut," sõnas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Kõige kindlam viis taime hävitamiseks on selle peajuure väljakaevamine. Õitsvatel taimedel ulatub juur enamasti labida sügavuseni. Eelnevalt tuleb taime küljest maha lüüa suuremad lehed ja õievarred ning visata need kaugemale, seejärel tuleb peaõisik koos varrega langetada madalalt labidaga läbi lüües. Seemnetega või seemnealgetega õisikud tuleb põletada.

"Kindlasti ei tohi välja kaevatud terveid taimi ja seemnetega õisikuid visata silma alt eemale võssa või kraavi, sest nii valmivad seemned edasi ja taim levib veel kaugemale. Väga oluline on vältida ka karuputke seemnete maha varisemist üksikute taimedega leiukohtades. Üksik taim võib olla sattunud tee äärde juhuslikult, ent seemnete varisedes hakkab putke kasvupaik laienema jõudsalt," ütles Vunk.

Kui ise taime kaevata ei jõua, võiks vähemalt taime maapinnal kasvava osa maha raiuda ja õisikud põletada. Kui taim jõuabki endal ädalaõisikud kasvatada, on valmivate seemnete hulk siiski oluliselt väiksem. Kevadel, kui putkel veel suuri lehti ja pikki varsi pole, on taimi füüsiliselt lihtsam koos juurega välja kaevata, seega vajadusel võib pärast õisikute põletamist jätta taime kaevamise kevadeks.

Hiid- ja Sosnovski karuputke taime mahlaga kokku puutunud nahal võib tekkida hiljem päikese käes viibides tugev põletus, mistõttu tõrjetööle asudes tuleks kanda pikki riideid, kummikuid, kindaid, võimalusel ka kaitseprille ja tegutseda ettevaatlikult.

Pärsia, hiid- ja Sosnovski karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid. Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad Eesti looduslikke kooslusi, inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tervisekahjustused.

Laadimine...Laadimine...