Keskkonnaühendused: tselluloositehasega võivad kaasneda suured ohud

Keskkonnaühenduste hinnangul kaasnevad ligi miljard eurot maksva puidurafineerimistehase rajamisega märkimisväärsed ohud. Tõenäoliselt halveneb Eesti metsade olukord ning Emajõe ja Peipsi järve vee seisundid, tõid ühendused muu hulgas välja. Lisaks teeb muret riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata. Näiteks Taavi Rõivase valitsus otsustas vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ja CAN Europe hindas seda räpaseks maksukingituseks.

Pilt: Scanpix

Keskkonnaühendused: tselluloositehasega võivad kaasneda suured ohud

Keskkonnaühenduste hinnangul kaasnevad ligi miljard eurot maksva puidurafineerimistehase rajamisega märkimisväärsed ohud. Tõenäoliselt halveneb Eesti metsade olukord ning Emajõe ja Peipsi järve vee seisundid, tõid ühendused muu hulgas välja. Lisaks teeb muret riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata. Näiteks Taavi Rõivase valitsus otsustas vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ja CAN Europe hindas seda räpaseks maksukingituseks.

Keskkonnaühenduste hinnangul kaasnevad ligi miljard eurot maksva puidurafineerimistehase rajamisega märkimisväärsed ohud, mis edasises protsessis vajavad laia avalikkuse tähelepanu, ekspertuuringuid ning neile toetuvat debatti, vahendas BNS.

Ühendused tõid pressiteates välja viis olulisemat tehase rajamisega seotud ohtu, mille realiseerumise tõenäosus on nende hinnangul suur. "Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb olemasolevale halvale tasemele või halveneb veelgi. Praegu on nii Emajõe kui ka Peipsi järve ökoloogiline seisund halb," märgivad nad. "Eestil on soov ja kohustus seisundit oluliselt parandada ning tehasega kaasnevat täiendavat veereostust tuleb kindlasti vältida."

Teiseks halveneb Eesti metsade olukord ühenduste hinnangul veelgi. "Eesti metsandus on paraku seisus, kus nii suure uue puidutarbija turule tulek survestab metsaressurssi veelgi," seisab teates. "Riik ei tea, kui suur on raiemaht jooksval aastal ega ole jätnud endale ühtki reaalset hooba raiemahu piiramiseks. Riigil pole head ülevaadet metsaelustiku käekäigust," leiavad ühendused.

Uue suure puidutarbija lisandumine turule põlistab või halvendab ühenduste sõnul olukorda ning enne järgmisi suuri investeeringuid metsasektorisse tuleks muuta säästev metsandus Eestis reaalsuseks ning tagada see ka poliitikadokumentide ja seadustega.

Kolmandaks pole ühenduste arvates tehase puiduvarumispoliitika vastutustundlik. "Tänapäevasel ja keskkonnasõbralikul puidutööstusel peaks olema selge keskkonnapoliitika, sh varutav puit säästva metsanduse FSC sertifikaadiga. Arendajad ei ole soovinud sertifitseeritud puidu kasutamisega end piirata ning liigset raiesurvet Eesti metsadele pareeritakse väitega, et vajaduse korral imporditakse tehasele tarvilik puit suures mahus naaberriikidest, näiteks Lätist," märkisid ühendused.

Neljandaks ei anna eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang ühenduste arvates adekvaatseid tulemusi. "Tavapäraselt selgub mõjude hindaja riigihankel vähempakkumise teel. Seega äärmiselt kaaluka töö tegijaks saab kõige odavama pakkumise tegija, mis ei anna kindlust mõjude hinnangu kvaliteedi suhtes," märgivad nad.

"Ühtlasi ei anna tavapärane keskkonnamõjude hinnang piisavalt vastuseid tehase mõju kohta. Sellise mastaabiga puidutööstuse rajamise mõju väljaselgitamine nõuab mõju hindamisest laiemaid uuringuid. Nende hulka peaksid kuuluma metsaressursi uuring ning tehase mõju uuring metsade elurikkusele erinevate raiestsenaariumite korral," seisab teates.

Viimasena teeb ühendusi ettevaatlikuks riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 2,5-3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.

Laadimine...Laadimine...