Kiisler: riigid võtavad kliimamuutuste ennetusel üha selgema vastutuse

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles nädalalõpuks kokku kutsutud kliimatippkohtumise raames, et riigid võtavad kliimamuutuste ennetamiseks järjest selgema vastutuse.

Pilt: Scanpix
Loodus Eesti

Kiisler: riigid võtavad kliimamuutuste ennetusel üha selgema vastutuse (1)

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles nädalalõpuks kokku kutsutud kliimatippkohtumise raames, et riigid võtavad kliimamuutuste ennetamiseks järjest selgema vastutuse.

"Kanada, Hiina ning Euroopa võtavad kohtumisega initsiatiivi ja nii-öelda teatepulga üle USA-lt, kes oli varasemalt üks aktiivseimaid riike probleemiga tegelemisel. Juhul, kui me kliimamuutusi põhjustavaid tegevusi ei suuda ohjata, tõuseb aastaks 2100. keskmine temperatuur veel 2–6,3 kraadi võrra, see tähendab keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, suureneb äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus, intensiivistuvad tugevad tuuled, keeristormid, tornaadod, üleujutused, kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud," ütles Kiisler, kelle sõnul annab kohtumine maailmale olulise poliitilise signaali, et ollakse jätkuvalt pühendunud kliimaalase tegevuse ja Pariisi kokkuleppe raames antud lubaduste elluviimisele.

Maailma liidrid arutavad eri riikide kogemusele tuginedes, milliseid praktilisi samme on astutud kliimamuutuste ennetamiseks ja madala süsinikuheitega majanduse suunas liikumisel. Rõhuasetusena on küsimus, kuidas tänasest enam tõhustada toetust kliima-alaste lubaduste rakendamiseks. Ühtlasi on eesmärgiks jagada riikide ootusi ja vaateid novembris toimuva Pariisi kliimaleppe läbirääkimiste (COP23) eel, et kiirendada arutelusid kokkuleppe rakendamise põhimõtete ja vajalike protseduuride paika panemiseks.

Kiisler selgitas, et plaanib kohtumisel jagada nii Euroopa Liidu positiivset kogemust kui ka praktilisi näiteid Eestist. Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet ja hõlmab teiste seas Hiinat, USA-d ja Venemaad. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2 kraadi, ja – võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga – ja hoida seega kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Kanada, Hiina ja Euroopa Liit on nädalavahetuseks kokku kutsunud kliimatippkohtumise, et anda selge signaal – ülemaailmse koostööga kliimamuutuste ennetamiseks ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb hoogsalt edasi minna. Euroopa Liitu esindab kohtumisel koos kliima- ja energiavolinik Miguel Arias Cañetega keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kanadas Montrealis reedel ja laupäeval toimuval kohtumisel osaleb 31 maailma riiki, sealhulgas suurimad majandusriigid koos kliimamuutustest enim mõjutatud riikidega.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...