Kopsakas toetus hoiab mesilased tervemana

"Olen näinud, kuidas mesilaspered surid südasuvel mesikapõllul nälga," viitas kogenud mesinik Antu Rohtla liigse väetamise kahjulikkusele. "Eesti asub Euroopa Liidu absoluutses põhjaosas, kus mesilaste pidamise tingimused on raskemad kui Lõuna-Euroopas. Talve söödakulud ja mesilaste kaod on siin suured. Toetus aitab lõunapoolsete maadega konkureerida," lisas Eesti mesinike liidu juhatuse liige Aleksander Kilk.

Pilt: Scanpix
Loodus Ajalugu

Kopsakas toetus hoiab mesilased tervemana

Urmas Kaldmaa

"Olen näinud, kuidas mesilaspered surid südasuvel mesikapõllul nälga," viitas kogenud mesinik Antu Rohtla liigse väetamise kahjulikkusele. "Eesti asub Euroopa Liidu absoluutses põhjaosas, kus mesilaste pidamise tingimused on raskemad kui Lõuna-Euroopas. Talve söödakulud ja mesilaste kaod on siin suured. Toetus aitab lõunapoolsete maadega konkureerida," lisas Eesti mesinike liidu juhatuse liige Aleksander Kilk.

Järgmisest aastast plaanib ka Eesti mesilasperede toetust maksma hakata, kulutades elleks järgneval neljal aastal kokku 2 miljonit eurot. Toetuse üle rõõmustas ka 69-aastase kogemusega mesinik Antu Rohtla, kel tarudes 30 mesilasperet. "See aitaks meil natukenegi Euroopa turul konkureerida," ütles Rohtla. "Kuna meie mesindussüsteem pole seni riiklikult toiminud, saavad Eesti mesinikud aastas umbes 2 miljonit eurot kahju. Toetus aitab seda kahju kompenseerida."


Aastaid maksis naabrite juures riik mesilasperedele toetust, Eesti mesinikud aga pidid ilma läbi ajama. Nüüd olukord muutub. "Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesinduse arengule," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Olen mesinikega mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegeleda – mul on hea meel, et saan oma lubadust täita."


Aitab perede arvu määrata


Kilgi sõnul aitab toetus teiste Euroopa riikidega konkureerimiseks õigluse jalule seada. "Eesti, Soome ja Läti asuvad Euroopa Liidu absoluutses põhjaosas, kus mesilaste pidamise tingimused on raskemad kui Lõuna-Euroopas," ütles ta. "Talve söödakulud ja kaod on siin suured. Mesilasperede toetus aitaks lõunapoolsete mesindusmaadega võrdsel tasemel turukonkurentsis olla."
Tallinnas tegutseva hobimesiniku Erki Neumanise hinnangul on mesilasperede toetamisest kindlasti kasu. "Kõik riigid ümberringi maksavad seda toetust ja Eesti on nagu väike must lammas, kellel seda toetust ei ole," nentis ta.


Mesilasperedele teevad kahju näiteks taimekaitsemürgid ja väetised. "Meil kasutatakse väetisi arutult," rääkis Rohtla. "Näiteks kui väetada põlde liialt lämmastikväetistega, hakkavad taimed haiglaslikult palju nektarit eritama, kuid mesilastele ei ole see nektar vastuvõetav ja nad ei lähe selliste õite peale. Olen näinud, kuidas mesilaspered surid südasuvel mesikapõllul nälga. See on ülim harimatus, kui pritsitakse taimekaitsevahendit päise päeva ajal, ja ka irvitamine mesinduse üle. Järelevalve pestitsiidide õige kasutamise üle peaks meil olema tugevam."


Samas möönis Rohtla, et põllumeeste suhtumises on viimastel aastatel  siiski nihe toimunud ja nad arvestavad mesilastega rohkem.


Toetus kulub ära ka mesilaste haiguste tõttu. Rohtla hinnangul ei tunne mesinikud sageli mesilashaigusi ära enne, kui on liiga hilja. Hiljutise uuringu järgi on meil ligikaudu kümme protsenti mesilasperedest haiged. "Toetus võiks sügisel minna mesilaste ravimiseks ja talvesööda soetamiseks," mainis Neumanis.


Toetus ärgitab mesinikke oma mesilasperesid PRIA registrisse kandma, sest ainult sel juhul on neil selleks õigus. "See hõlbustab mesilashaiguste probleemidest ülevaate saamist," ütles Kilk. "Statistika paraneb muidugi ka ja me teame paremini, kus ja kui palju meil mesilaid on."


Toetus võib mee hinda ostjale natukene alandada. "Praegu on sageli see probleem, et tuuakse sisse odavamat Läti mett," selgitas Kilk. "Läti mesi on aga odavam, sest seal makstakse toetust."


Praegu leiab odavaimat mett Lõuna-Eesti turgudelt, kus selle kilo maksab 7-9 eurot. Pärnus on kilohind juba 10, Tallinnas Nõmme turul isegi üle 10 euro.


"Mesinikul peab olema hea aus nimi ja muidugi peab ka mesi olema kvaliteetne," rääkis Rohtla. "Mina müün mett kodus ja ostja tuleb ise minu juurde. Minu mesi on sissetoodud meest natukene kallim, kuid seda teist ostjad ka väga ei usalda, sest tihti on see müügil vale sildi all."


Välismaa meel vale silt


Rohtla meenutas, et kunagi toodi talle kontrollimiseks mett, mis sildi järgi otsustades pidi olema pärnaõiemesi. Kui aga see mesi mikroskoobi alla pandi, ei näinud Rohtla selles ühtegi pärnaõie tolmu tera. Küll aga sisaldas sama mesi hulgaliselt valge akaatsia õietolmu teri, mis tähendab, et see oli kusagilt kaugemalt sisse veetud. "Meile tuuakse täiesti kontrollimatult sisse lõunapoolseid mesilasrasse, kes ei pruugi meil üldse kohaneda," lausus mesinik. "Kui me ei näe enam võililledel mesilasi, siis on põhjus selles, et lõunast toodud mesilased ei taha meie kodumaiseid taimi, vaid eelistavad akaatsiat ja teisi lõunamaa taimi. Kadunud on ka mesinike järjepidevus, mesilat ja ka teadmisi ei anta enam edasi isalt pojale."


Kilgi andmeil on esialgne toetuse kava juba olemas. Selle kohaselt saab toetust iga mesiniku 5-200 mesilasperet. Väiksemate mesilate toetamise menetlemine kujuneks liiga kulukas ja rohkem kui 200 mesilaspere toetamine ei pruugi minna päriselt kokku riigiabi andmise reeglitega. Lõplikult kinnitab toetuse järgmise aasta riigieelarve, kuid valitsus on juba jõudnud riigieelarve läbirääkimistel mesilaspere toetuse maksmises põhimõtteliselt kokku leppida. Tänavu teisel poolaastal alustab maaeluministeerium koos mesinikega toetuse tingimuste väljatöötamist.


Rohtla arvates oleks vaja Eestis lisaks luua ka mesinduse toetamise fond. "Selle kaudu saaks kiiresti aidata mõnel hätta sattunud mesinikul oma mesilasperede arvu taastada või muud abi anda," selgitas ta. "Samuti kuluks fondi raha ära analüüside tegemiseks ja mesindusteaduse arendamiseks. Üks osa fondi sissemaksetest võiks tulla pestitsiidi müügist saadavast kasumist, teine osa metsandusfirmadelt, sest lageraietega hävitatakse ühtlasi väga rikkalik meetaimestik, ning kolmanda ja neljanda osa paneksid fondi mesinikud ise ja riik."

 

 

 

Tallinnas mesilasi pidades saab eksootilist mett


"Tallinnas on mesilaste pidamise kohti viimasel ajal toredasti juurde tulnud," kiitis Tallinna hobimesiniku Erki Neumanis. "Linna isutatud eksootilised taimed annavad meele omapärase lõhna ja värvi."


Neumanise sõnul võib väga head mett saada ka Tallinnas mesilasi pidades. Linnas on mõistlik pidada mesilasi grupiviisiliselt, nii et iga grupi suurus on umbes 15 taru. "Tallinnas on mesilaste pidamise kohti viimasel ajal toredasti juurde tulnud," ütles Neumanis. "Ma ise olen põhikohaga Endla tänaval. Tallinnas kasvab hästi palju igasuguseid istutatud taimi ja selline mitmekesisus ainult parandab mee kvaliteeti. Eriskummalised ja eksootilised taimed annavad meele head mekki ning omapärast värvi ja lõhna juurde."


Eelmisel aastal võeti Tallinnas viiest kohast pärit meest analüüsid. Nende järgi tundub, et mesilased pole rumalad ja teavad, kust mett korjata – nimelt näitasid kõik proovid, et neis oli raskemetalle ja muid kahjulikke jääke seadusega lubatust kümme  korda vähem.


Mesilaspered saavad Neumanise hinnangul Tallinnas edukalt ka talvituda.

Laadimine...Laadimine...