Leht: Saaremaal on koerad hakanud kärntõppe nakatuma

Väikekiskjate levitatud kärntõbi ei piirdu enam metsloomadega, vaid nakkus on murdnud end Kuressaare koerte sekka, väidab loomaarst Margus Birkenfeldt ajalehe Saarte Hääl teatel.

Pilt: Scanpix

Leht: Saaremaal on koerad hakanud kärntõppe nakatuma

Väikekiskjate levitatud kärntõbi ei piirdu enam metsloomadega, vaid nakkus on murdnud end Kuressaare koerte sekka, väidab loomaarst Margus Birkenfeldt ajalehe Saarte Hääl teatel.

"Probleem on mitmekordistunud Kuressaare linnas ja terves maakonnas on kärntõbi väga suureks probleemiks," ütles Kuressaares loomakliinikut pidav Birkenfeldt, kelle sõnul on kärntõve ravimite kulu tema kliinikus viimasel aastal mitmekordistunud. "See haigus on juba koerte populatsioonis sees, ta ei piirdu enam metsloomadega," lausus tohter, kelle sõnul on kärntõbi jõudnud ka esimeste sülekoerteni.

Veterinaar- ja toiduameti töötaja, marutaudivastase vaktsineerimise projekti juht Enel Niin ütles, et kährikute ja rebaste seas leviva kärntõve põhjustava lesta tüüp hakkab reeglina külge ikkagi vaid immuunsuspuudulikkusega inimesele või juhul, kui nahk on oluliselt kahjustunud.

Kärntõve tekitaja ei ole inimese nahas võimeline paljunema, vaid lihtsalt on seal 2-3 nädalat kuni eluea lõpuni. Kuigi haigus on väga nakkav, kulgeb haigus õigeaegselt tehtud ravi puhul kergelt ja taandub kiiresti. Lemmikloomade raviks on olemas efektiivseid preparaate.

Kuressaares tegutseva taluapteek-loomakliiniku loomaarst Lea Hioväin ütles, et tema praksises ei ole kärntõvega nakatunud koerte osakaal suurenenud. 99 protsendil juhtudest, kui inimene kahtlustab oma koeral kärntõbe, on tegemist mõne muu haigusega, näiteks kirbusüljeallergiaga. Põletikus nahk näeb loomal täpselt ühesugune välja nii kärntõve kui ka kirbusüljeallergia puhul, selgitas ta.

Laadimine...Laadimine...