LINNALOODUSE HÜVED: Taimed aitavad müra, tolmu ja heitgaase kinni pidada ning linna jahutada

"Surve linnaloodusele on tõesti päris suur. Teisalt ei oska me ka linnaloodust hinnata. Ja selle asemel, et linna sees  linnalooduses otsida rabaradu või linnutorne, sõidame väljaspoole," tõdes linnalooduse portaali Nattoursi projektijuht Triin  Sakermaa. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

LINNALOODUSE HÜVED: Taimed aitavad müra, tolmu ja heitgaase kinni pidada ning linna jahutada

Kai Maran

"Surve linnaloodusele on tõesti päris suur. Teisalt ei oska me ka linnaloodust hinnata. Ja selle asemel, et linna sees  linnalooduses otsida rabaradu või linnutorne, sõidame väljaspoole," tõdes linnalooduse portaali Nattoursi projektijuht Triin  Sakermaa. 

Keskkonnaameti juhtimisel ning koos Helsingi linna ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusega läbiviidud projekti NATTOURS tulemused näitavad, et linnalooduse mitmekesisust tuleb tervise ja heaolu nimel säilitada. "Kui meil pole enam tolmeldavaid putukaid, kuis suur kulu oleks see põllumajandusele? Või kui mõtleme looduslikule puhtale veele – kui seda vett enam poleks ja kogu vesi tuleks veepuhastusjaamade kaudu, kui suur kulu selle tehn puhastamine oleks?» küsib projekti kokkuvõtteid teinud Nattoursi projektijuht Triin  Sakermaa.
 
Abilinnapea  Züleyxa Izmailova sõnul mõjutab linnarohelus nii meie vaimu kui füüsist.
 
"Rohelus, linnulaul, värske õhk ,vähene müratase ja linnulaul parandavad  tervisenäitajaid ," rääkis Izmailova, kes tõi näite Suurbritannia kampaaniast, kus inimesed veetsid 30 päeva metsikus looduses. "Tulemused olid väga lihtsasti kokku võetavad hinnanguga, et looduses viibimine tõstab elukvaliteeti, tuju, tervisenäitajaid, enesehinnangut ja õnnelikkuse tunnet. Ja vastupidi, mürarohke  neurootiline keskkond vallandab kortisooli ehk rahvakeeli stressihormooni. Kortisool iseenesest pole halb, kuid tekitab kroonilist stressi. Ehk on see vastus ka paljudele muredele, mis inimestel on. Kuigi Tallinn paljude teiste linnadega võrreldes on roheline, ei saa salata, et Tallinnas on toimumas samad arengud mis mujal maailmas."
Izmailova toob näiteks uusehituste surve ja soovitab linna planeerides ehitised integreerida looduslähedase keskkonnaga ja mõelda, millise linnas tahame tegelikult elada.
 
"Peame teadlikult vaeva nägema, et olemasolevat rohelust säilitada," ütles Izmailova.
 
2016. aasta märtsis alanud Nattoursi projekt tõi linna keskkonnaameti projektijuht Triin Sakermaa sõnul linna mitu uut keskkonnarajatist.
"Surve linnaloodusele on tõesti päris suur," tõdes Sakermaa. "Teisalt ei oska me ka linnaloodust hinnata. Ja selle asemel, et linna sees  linnalooduses otsida rabaradu või linnutorne, sõidame väljaspoole."
 
"Kõigepealt on vaja inimese jaoks luua ligipääs loodusele või seda ligipääsu parandada," ütles Sakermaa.
"Teavet on palju ka internetis, et seda aga üles leida, nõuab palju aeg aja vaeva," põhjendas Sakermaa eri loodusalasid hõlmava uue veebiportaali  www.citynature.eu teket. "Selle eesmärk on partnerlinnade Helsingi ja Tallinna loodusalade tutvustamine. Loodame, et selle portaaliga liituvad teisedki linnad, kel soov oma loodusalasid tutvustada soovivad."
 
Ainulaadsest portaalist saab ülevaate linna rohealade elurikkuse ja liikide kohta. Samuti leiab sealt soovitavaid matkaradu ja viiteid ühistranspordiga liikumise kohta. Õpetajad leiavad sealt materjale õuesõppeks.
"Veebilehekülg on väga visuaalne ja põhineb paljuski fotodel," lisas Sakermaa. "Disain võimaldab portaali vaadata ka nutitelefoni kaudu."
 
"Projekti käigus on valminud päris palju uusi taristu elemente," ütles Sakermaa.
 
Tammesalu vaateplatvormi  laudtee juurde paigutatud infotahvlid  jagavad teavet ümbritseva elustiku kohta.
 
"Selle laudtee lõppu on paigutatud ka mesilastarud, kus kogutakse mett Kadrioru piirkonnast," sõnas Sakermaa. "Seda mett on isegi purki pandud. Ehe näide sellest, milliseid ökosüsteemi teenuseid saab linnast leida."
 
Kahest osast koosneva loodusala Paljassaare laudtee võimaldab nii avastada piirkonda kui kaitsta väärtuslikke kasvukohti tallamise eest.
"Paljassaare hoiuala on selles mõttes väga põnev koht, et lisaks linnuvaatlusele saab seal jälgida ka lehmade tegutsemist," sõnas Sakermaa. "Kindlasti soovitan sinna mõnel nädalavahetusel ära eksida!"
 
Hiljuti valmis projekti raames Mustjõe üheksa meetri kõrgune linnuvaatlustorn . mis võimaldab loodushuvilistel Kopli lahes linde jälgida. Sealgi annab Mustjõe roheala tutvustav infotahvel teavet ümbruskonna liigirikkuse kohta.
 
"Ametlike andmete järgi on suuri rohealasid Tallinna linnas pindalast pisut vähem kui Helsingis," rääkis Piret Kuldna Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusest. 

Kui Tallinnas on avalikke rohealasid 22%, siis Helsingis 34%.
 
"Tegelikult on linnalooduses ka väga palju muud peale nende suurte rohealade," ütles Kuldna. "Arvestada tuleb tänavahaljastust, veekogusid koos nende kallaste ja kraavidega. Kasvõi haljaskatused või rohelised seinad, taimed  müüridel, jäätmaad – tegelikust sellist loodust on linnas hästi palju. Ja kõik nad on elupaigaks taimedele , loomadele, seentele."
 
Pääsküla raba elustik on kõige rikkalikum, näitas projekt.
 
"Kui me teame, et Paljassaare linnuhoiu ala on väga rikas just lindude poolest, siis selle projekti raames uurisime ka, millised kiilid seal ealavad," ütles Kuldna. "Pääsküla raba on kõige liigirikkamaid kimalaste, kiilide ja liblikate elupaiku. Kadrioru pargis uurisime lähemalt niidutaimi ja kooslusi."
 
"Kogu see elurikkas hoiab üleval inimesele vajalikke ökosüsteemi teenuseid," ütles Kuldna. "Ehk teisiti öeldes looduse hüvesid, millest sõltub inimeste heaolu. Millele pahatihti hakatakse mõtlema alles siis, kui nende kvaliteet on halb või meil neid enam ei ole. Kuid mis inimese heaolu seisukohalt on asendamatud või raskesti asendatavad."
 
"Kui meil pole enam tolmeldavaid putukaid, kuis suur kulu oleks see põllumajandusele? Või kui mõtleme looduslikule puhtale veele – kui seda vett enam poleks ja kogu vesi tuleks veepuhastusjaamade kaudu, kui suur kulu selle puhastamine oleks? Looduse hüved, mis inimesed linnakeskkonnast saavad -  taimed aitavad müra, tolmu ja heitgaase kinni pidada. Puhastavad selle õhku ja aitavad linna jahutada, vähendades soojussare efekti. Seovad süsinikku ja vähendavad sellega kasvuhoonegaaside kogust. Vett läbilaskvad pinnad imavad sademevett ja puhastavad seda biofiltrina, vähendades võimalikke üleujutusi ja aeglustades vee äravoolu. Puud on meile heaks tuulekaitseks. Näiteks neil päevil oli väga kõva tuul ja kui puid ei oleks, ei oskaks ettegi kujutada, milline see tuul linnatänavail siis oleks. Igasugused rohealad pakuvad loomaliikidele toitumispaiku. Inimestele pakuvad rohealad võimalust vaimselt ja füüsiliselt puhata, tervist parandada . Samuti on need kohad, kus saab haridust edendada ja pakuvad palju muid väärtusi ja hüvesid. Võib öelda nii, et pole olemas ühiskonda ja toimivat majandust ilma loodusliku kapitalita, aga on olemas ökosüsteemid, mis saavad suurepäraselt hakkama ilma inimeseta. Nende tähtsus on äärmiselt suur."
 
Nattoursi uuringust selgus ka, et ligikaudu kolmandik Tallinna ja Helsingi elanikke kasvatavad linnas midagi endale, kas siis koduaias, rõdul või aknalaual või ühisaias. Neist, kes polnud midagi kasvatanud, sooviks kolmandik seda teha. Kui tallinlaste jaoks on kõige olulisem rohealade  esteetiline väärus nagu ilusad vaated ja visuaalne nauding, siis Helsingi elanike jaoks looduse mitmekesisus. Liigirikkuse nimel soovitab Tartu ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Hel linnadel liigrangest murupügamise nõudest loobuda, kelle sõnul vaesestav haljastus ei arvesta olemasolevate loodusväärtustega.
 
"Kõige lihtsam on niitmise asemele heinategu taas ausse tõsta. Niitmishullusega võitlemine võiks olla eesmärk. Kui vähendada niitmissagedust poole võrra, aitab see oluliselt suurendada tolmeldajate ja mesilaste elurikkust. Muru ei pea olem ainus alternatiiv."
Laadimine...Laadimine...