Loomakaitsjad: madusid ei tohi tappa!

Loomakaitsjad märgivad, et Eestis elavad roomajad on looduskaitse all, neid ei tohi tappa ning nendest vabanemiseks peab leidma alternatiivseid lahendusi.

Pilt: Scanpix

Loomakaitsjad: madusid ei tohi tappa!

Loomakaitsjad märgivad, et Eestis elavad roomajad on looduskaitse all, neid ei tohi tappa ning nendest vabanemiseks peab leidma alternatiivseid lahendusi.

Eesti Loomakaitse Liit peab väga oluliseks, et ökosüsteemi jaoks olulisi roomajaid ei tapetaks vaid otsitakse nendest vabanemiseks teisi lahendusi, teatas liidu esindaja BNS-ile.

Näiteks muru niitmine ja hoovi kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida saab madude eemal hoidmiseks ise ära teha. Veel tasub kasutada ka vibreerivaid mutipeletajaid ning spetsiaalseid pulbreid.

"Oleme madusid tiheasustusalalt loodusesse viinud kümme aastat, aga kogemustega vabatahtlike nappuse tõttu reageerime praegu vaid nendel juhtudel, kui roomaja on sattunud lasteaeda, kooli või inimese eluruumidesse," ütles liidu loomapäästegrupi tööd koordineeriv Heiki Valner. "Kõnesid on nii palju, et pelgalt vabatahtlikkuse korras neid olukordi lahendada pole lihtsalt võimalik. Lõuna-Eestis, Läänemaal ja Pärnu linnas on meil mõningane võimekus olemas. Sellel kuul saame vähesel määral abistada ka saarlasi.“

Liidu eksootiliste loomade ja roomajate töögrupi juhi Kadri Võreli sõnul on tänapäeva inimesed loodusest juba sedavõrd kaugenenud, et roomajatest tahetakse lahti saada isegi metsas või rabaäärsetes piirkondades, kus on ju nende igati tavapärane elukeskkond.

Valner märkis, et liidule anti ainuüksi teisipäeval teada neljast hukkunud roomajast, kellest üks sai otsa Narvas auto rataste all ja ülejäänud kolm tapsid inimesed, kes ei andnud armu ka täiesti ohutule nastikule.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud. Looduskaitseseaduse kohaselt arvestatakse 3. kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral keskkonnakahju 32–640 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta.

Lisaks on roomaja hukkamine käsitletav looma suhtes lubamatu teona loomakaitseseaduse tähenduses ja selline tegu on väärteo korras karistatav. Karistusseadustiku kohaselt võimaldab looma suhtes lubamatu teo toime pannud isikut võtta vastutusele ka kriminaalkorras, kui lubamatu tegu on pandud toime julmal viisil või avalikus kohas.

Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod ja inimesele nende mürk reeglina eluohtlik ei ole. Rästikult hammustuse saamisel tuleks siiski piirata enda liikumist. Kasuks tuleb lamamine ning rohke mittealkohoolse gaseerimata joogi tarbimine. Hammustuse kohta siduda vaja ei ole ja žguti panek on keelatud. Võimalusel tasub pöörduda ka arsti poole.

Laadimine...Laadimine...