Loomatsirkuste keeld liigub riigikogus lõpphääletuse suunas

Riigikogus läbis teise lugemise loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, mis ei luba alates 2018. aasta 1. juunist kasutada metsloomi tsirkuses ja muudel avalikel üritustel.

Pilt: Scanpix

Loomatsirkuste keeld liigub riigikogus lõpphääletuse suunas

Riigikogus läbis teise lugemise loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, mis ei luba alates 2018. aasta 1. juunist kasutada metsloomi tsirkuses ja muudel avalikel üritustel.

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre kinnitusel on loomatsirkuse ärakeelamine oluline samm nii loomade heaolu tagamise kui õiglasema ja parema maailma suunas, vahendas BNS.

"Kui 20. sajand oli naiste, siis 21. sajand on loomade vabastamise sajand. Selle eelnõuga liigume me edasi parema maailma suunas. Loomade kasutamine inimese lõbustamiseks tsirkuses on komme, mis on oma aja ära elanud," ütles Pilvre riigikogu kõnetoolist.

Loomad on Pilvre sõnul toredad oma loomulikus olekus ja inimene ei pea neid oma stsenaariumite alusel pingutatud "naljadesse" kiskuma. "Riietatud ja ukerdavad mägrad või trikoodes karud ei aja naerma, vaid nutma. Läbi põlevate rõngaste kõrbelõhna saatel hüppavad graatsilised kaslased on vaatepildina lihtsalt jube," märkis Pilvre.

Ta tõstis esile, et lühikese ajaga on Eesti  avalikkuse huviorbiiti tõusnud loomade heaoluga seotud teemad ja et inimesed pingutavad üha enam loomade väärikuse ja liigiomase elu tagamise nimel. "Ühiskonnas on üha vähem suhtumist, et seni kuni pole tagatud iga inimese heaolu, pole põhjust loomade pärast muretseda," rääkis Pilvre. "Inimeste elu ei muutu halvemaks, kui loomadel on parem. Kuni kannatavad loomad, on tõsiselt halb ka väga paljudel inimestel."

Samas on loomade kaitse vallas veel palju ära teha. Lemmikloomade ja kanafarmide teema vahele mahuvad loomade pidamine karusloomafarmides ja farmide sulgemise perspektiiv, loomade pikamaatransport, loomapidamise tingimused farmides ja loomade võimalikult valutu hukkamine, loetles Pilvre.

Laadimine...Laadimine...