Marek Strandberg: umbrohutõrje glüfosaat jääb veel 250 päevaks raudteeäärseid alasid reostama

"Kas me oleksime väga õnnelikud, kui me teaksime, et me sööme koos meega sisse märkimisväärset hulka glüfosaati?" küsib keskkonnaekspert Marek Strandberg, kelle sõnul võib raudteelaste poolt kasutatav taimemürk reostada ka ümbritsevad alad. "Vihma ajal loomulikult uhutakse see edasi põldudele ja seal võib ta kontsentratsioon olla oluliselt kõrgem kui põllumajanduses lubatud või ette nähtud."

Pilt: Scanpix

Marek Strandberg: umbrohutõrje glüfosaat jääb veel 250 päevaks raudteeäärseid alasid reostama (1)

Ott Rammo

"Kas me oleksime väga õnnelikud, kui me teaksime, et me sööme koos meega sisse märkimisväärset hulka glüfosaati?" küsib keskkonnaekspert Marek Strandberg, kelle sõnul võib raudteelaste poolt kasutatav taimemürk reostada ka ümbritsevad alad. "Vihma ajal loomulikult uhutakse see edasi põldudele ja seal võib ta kontsentratsioon olla oluliselt kõrgem kui põllumajanduses lubatud või ette nähtud."

"Inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine raudtee ääres tööde ajal ei ole soovitatav, võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad," kirjutab Edelaraudtee oma kodulehel umbrohutõrjest teavitavas uudises.
"Tarusid ei saa kinni panna kuueks päevaks, isegi mitte kuueks tunniks," ütles Eesti Mesinike Liidu tegevjuht Marianne Rosenfeld Pealinnale. Paljud mesinikud on Edelaraudtee teatest nördinud.

Glüfosaat raudteetammidele ei sobi

Umbrohutõrjeks kasutavad raudteelased herbitsiidi RODEO XL. Selle toimeaine on infolehe järgi glüfosaat. Tehnoloogia- ja keskkonnaekspert  Marek Strandberg selgitab, et pärast seda, kui Monsanto patent Roundup®-ile lõppes, on glüfosaadid vabalt kasutatavad. "See on fosfororgaaniline ühend, mis pärsib taimedes teatud aminohapete sünteesi ja loomulikult see tapab kõik ära," selgitas Strandberg. "Eriti üheaastased kiirelt kasvavad taimed."

See taimemürk on Strandbergi sõnul ennekõike kasutatav põllumajanduses. "Selle tõttu, et seal on muld. Monsanto on oma toote ohutuse tutvustamiseks igal pool reklaaminud välja asjaolu, mida on ka hästi palju uuritud, et mullas elavad bakterid suudavad glüfosaate lagundada. Ehk et sellest ka inimese jaoks mürgisest, kindlasti ka loomade ja putukate jaoks mürgisest ühendist jääb mullas olles väga vähe järele," rääkis Strandberg, kelle sõnul võib lagundamiseks kuluda aga mõnekümnest päevast kuni 250 päevani.

Lagunemiskiirus oleneb Strandbergi sõnul pinnasest, mis raudteetammide ümbruses on aga tihti kehv. "Ja just sellisel juhul kui pinnases ei ole huumust, ei ole mikroorganisme, ehk on enam-vähem selline, nagu on raudteetammid. Ja viimasel puhul ongi see ohtlik seepärast, et see tegelikult ei ole see sellise asja jaoks mõeldud," ütles ta. "Killustikus, mis on rööbaste alla pandud ja liiprite alla vaadates, seal ei ole midagi, kuhu ta absorbeeruda saaks, ehk väga suure tõenäosusega need kogused, mida kasutatakse umbrohutõrjeks raudteel, on oluliselt suuremad pinnaühiku kohta kui see, mida kasutatakse põllumajanduses. "

Reostab ümbritsevad põllud

Kuna tõrjevahendil pole killustikus kusagile kinnituda, uhub vihm selle Strandbergi sõnul aga läheduses asuvatele põldudele. "See on kõrge koht, vesi sajab sinna peale. Vihma ajal loomulikult uhutakse see edasi põldudele ja seal võib ta kontsentratsioon olla oluliselt kõrgem kui põllumajanduses lubatud või ette nähtud."

Raudteetammidele tehakse Edelaraudtee juhatuse liikme Rain Kaarjase sõnul umbrohutõrjet sellepärast, et kui umbrohujuurestik läheb raudteeballasti, siis raudteeballast kaotab oma füüsikalised omadused. Umbrohutõrjet tehakse regulaarselt kord aastas ja kuigi mesinikele on igal aastal sarnane soovitus välja käidud, ei ole sellele varem nii valuliselt reageeritud. Ta möönas, et raudteelased pole ju selle ala spetsialistid.

Kaarjas selgitas ka, et Edelaraudtee kasutab umbrohutõrjeks riigis lubatud ja kontrollitud toodet, mis on vabamüügis. "Me kasutame seda kasutusjuhendi alusel ja kanname peale vaikse ilmaga. Vihmasaju korral me ei lähe välja. Ühesõnaga, kõiki ohutusmeetmeid on rakendatud. Ma arvan, et me püüame ikkagi mesilastepidajad maha rahustada ja öelda: "See asi ei ole ohtlik."," rääkis Kaarjas nentides, et mesilaste lendu siiski kuidagi piirata ei saa. "Millegipärast ma arvan ka seda, et neid taimi, mis on raudteel, kus igal aastal on umbrohutõrjet tehtud, kas see mesilane ikka lendab teadlikult sinna tsooni, kus sõidab rasketehnika ja rongid? Kas see taim, mis seal raudteel kasvab, kas see üldse on mesilasele sobilik taim. See on väga ebaloogiline."

Saab ka teisiti

Strandbergi sõnul on umbrohu tõrjeks ka mitmeid alternatiivseid, loodussõbralikemaid meetodeid. "Istutatakse puid, et need oma juurestikuga seoksid ja siis tekib lehtpuudel loomupärane umbrohutõrje mehhanism, milleks on lehed, mis kukuvad. On erinevaid loomulikke viise. Loomulikult on see mingitmoodi tüütu ja siis kasutataksegi lihtsalt glüfosaati."

"Võiks kasutada kemikaalivaba lahendust, milleks on multši või multšilaadsete segude nagu näiteks turba ja oksasegude või kooresegude kasutamine. Vaadata, mis see tulemus on, küsida ökoloogidelt nõu," pakkus Strandberg lahendusi.

"Näpuga näitamine, nagu ma ka mainin, on väga kulukas," nentis Strandberg. "Selles mõttes eeldabki see pärisanalüüse ja ka antud juhul, kui mesinikud tunnevad, et nende huvisid on kahjustatud. Nad peaksid ise jõudma oma uuringutega järeldusele, mis on toimunud. Ja tegema neid uuringuid võimalikult korrektselt ehk et nende sõltumatust ei saaks hiljem kahtluse alla seada."

Strandbergi hinnangul peaks probleemiga tegelema ka Veterinaar-ja Toiduamet, kuna nende pädevusse kuulub toiduohutuse järelvalve. "Kas me oleksime väga õnnelikud, kui me teaksime, et me sööme koos meega sisse märkimisväärset hulka glüfosaati? Ja täpselt seesama küsimus, et milline on meie valmidus sellise sündmuse järgselt nagu edasi toimida?"

Loe ka:

ALEKSEI TUROVSKI: Mesilaste hävimine oleks globaalne katastroof


1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...