ÖKOLOOG ASKO LÕHMUS: Kompensatsiooni saavad vaid need omanikud, kes lasevad metsa tühjaks raiuda

"Kindlasti on palju ebaõiglust metsaomandi kaitsmisel ja metsaomanike kompenseerimisel," tõdes Tartu Ülikooli ökoloog Asko Lõhmus. "Eelistatakse neid, kes raiuvad metsa nii, et  ei jäta midagi järgi. Aga need, kes säilitavad meile metsas olevaid väärtusi, ei saa kompensatsiooni. Mulle tundub et lemmiklooma pidamisel ollakse kaitsemistega kaugemale jõudnud kui metsa pidamise juures."

Pilt: Scanpix

ÖKOLOOG ASKO LÕHMUS: Kompensatsiooni saavad vaid need omanikud, kes lasevad metsa tühjaks raiuda (1)

Ivo Karlep

"Kindlasti on palju ebaõiglust metsaomandi kaitsmisel ja metsaomanike kompenseerimisel," tõdes Tartu Ülikooli ökoloog Asko Lõhmus. "Eelistatakse neid, kes raiuvad metsa nii, et  ei jäta midagi järgi. Aga need, kes säilitavad meile metsas olevaid väärtusi, ei saa kompensatsiooni. Mulle tundub et lemmiklooma pidamisel ollakse kaitsemistega kaugemale jõudnud kui metsa pidamise juures."

"Tselluloositehaste kogemused kogu maailmas näitavad, et uue tehase tegemisel metsa raiemaht suureneb," tõdes Tartu Ülikooli ökoloog Asko Lõhmus riigikogus toimunud metsateemalisel arutelul. "On põhjus arvata, et Tartu lähedase tselluloositehase rajamine suurendab raiemahtu."

Elurikkusele ei saa rahalist väärtust anda

"Samas näeme, et raiesmikud häirivad inimesi, sest seal on nn metsaga seonduvaid hüvesid vähe," jätkas ta. "Eestis on metsata metsamaad palju juurde tulnud ja seda inimesed tunnetavad. Ometi ei poolda ma seda, et hakata elurikkusele rahalist väärtust arvutama."
Viimane on Lõhmuse sõnul kerge pea peale pöörduma. "Näiteks kui kord on hunt meil olnud negatiivne tegelane, siis nüüd näeme temas palju positiivseid külgi," rääkis ta. "Meie väärtushinnangud ajas võivad väga palju muutuda."
"Teine asi on see, et me peame täitma kliimapoliitika eesmärke, mis on seatud aastaks 2030," rõhutas ta.

Vaidlus mõõtmiste, mitte põhimõtete üle

Vaidlused metsade majandmise ümber, mis praegu käivad, on Lõhmuse hinnangul rohkem mitte põhimõtete üle, vaid indikaatorite ja mõõtmiste üle. "Meil on metsade kohta aga uuringud on olemas. Andmed on olemas. Neid andmeid tuleb õigesti tõlgendada," rääkis ta. "Meil on ka põhimõtted ja eesmärgid, mida me tahame saavutada. Praegu me ei vaidle eesmärkide üle, vaid mõõtmiste ja indikaatorite üle."
"Me peame uuesti tagasi minema oma põhimõtete juurde ja esitama küsimuse, kas need põhimõtted on täidetud?" rääkis ta. "Ma omalt poolt esitaksin küsimuse, kas loodusvarade korporatiivne kasutamine üleüldse sobib tänapäevasesse demoktaatlikku süsteemi. Samuti peame veel kord küsima, millist rolli metsapoliitika juures täidab RMK?"

Lõhmuse sõnul on palju ebaõiglust ka metsaomandi kaitsmisel ja metsaomanike kompenseerimisel. "Eelistatakse neid, kes raiuvad metsa nii, et ei jäta midagi järgi. Aga need, kes säilitavad meile metsas olevaid väärtusi, ei saa kompensatsiooni," ütles ta."Need, kes hüvesid kahjustavad, ei pea mingit lõivu maksma selle eest. Kas sajandite jooksul kujunenud looduse kasutamise õigused ja kohustused on säästva arengu seisukohalt üldse piisavad?"

"Mulle tundub et lemmiklooma pidamisel ollakse kaitsemistega kaugemale jõudnud kui metsa pidamise juures," lõpetas ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...