Ökomäss õpetab miljööalasid arendajate surve eest kaitsma

Ökomässu festival arutleb miljööalade väärtuslikkuse ja kaitse üle ning õhutab jätma mõnel murulapil taimed niitmata, et õied saaks pakkuda silmailu ja putukatele-lindudele jätkuks ka linnas ruumi.

Pilt: Albert Truuväärt

Ökomäss õpetab miljööalasid arendajate surve eest kaitsma

Urmas Kaldmaa

Ökomässu festival arutleb miljööalade väärtuslikkuse ja kaitse üle ning õhutab jätma mõnel murulapil taimed niitmata, et õied saaks pakkuda silmailu ja putukatele-lindudele jätkuks ka linnas ruumi.

22. septembril algab taas keskkonnafestival Ökomäss, sündmuse avab kell 14 seminar "Keskkonnasõbralik miljöö linnas" Balti jaama ootepaviljonis. "Püüame seminariga suurendada linnaelanike huvi linnamiljöö keskkonnasõbralikkuse vastu," ütles tänavuse Ökomässu projektijuht Tarmo Elvisto.

Seminari idee sündis sellest, et miljööaladel on juba aastaid kehtinud reeglid, mida ja kuidas seal tohib väärtuslikku ümbrust arvestades ehitada, kuid ometi on paigad kinnisvaraarendajate tugeva surve all. Seminar tutvustab näiteid, kus ehitamisel on arvestatud kõigi huvisid.

Tagasiminek loodusesse

"Tahame rääkida inimestele, mida tähendab keskkond laiemalt ja milliseid ohte võib arendamisel ette tulla," rääkis Elvisto. "Püüame ettekannetes ja aruteludes lähtuda mitte ainult muinsuskaitse, vaid ka linnakujunduse, sotsioloogia jm aspektidest."

Seminari korraldajad loodavad, et üritusel ei osale mitte ainult erialainimesed, vaid ka asumiseltsid, ja seminari avatud osas ütlevad linlased oma sõna sekka.

Seminaril võib kuulata ettekannet seitsmelt oma ala asjatundjalt. Teiste hulgas astub ettekandega "Bio loogiline linn" üles Tallinna linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer. "Näiteks võiks ühte tänavat kasutada erinevalt suvel ja talvel või ka eri kellaaegadel," ütles Looveer. "Praeguse selgete reeglitega linnakorralduste puudus on, et see ei kohane hästi olude muutumisega. Bio loogilise linna korralduses peaks olema ka süsteemile vähekoormavaid või isegi mittekoormavaid alasid."

OÜ Kino maastikuarhitekt ja ajakirja Õu toimetaja Karin Bachmann esineb ettekandega "Vali võsa!". Bachmanni firma on püüdnud juurutada praktikat, kus ka linnahaljastuses ei pea olema kõik viimse võimaluseni ära niidetud, riisutud ja nuditud.

"Üritame sel viisil säilitada bioloogilist mitmekesisust ja soodustada olukorda, et nii taimedele, putukatele kui lindudele jätkub ruumi, kuid sealjuures oleks ka inimesel hea," rääkis Bachmann. "Mingil määral on see tagasiminek looduse juurde. Me ei tee seda aga esteetika arvelt. Tahame linnades järk-järgult murukõrbetest loobuda ja ka seal pigem poollooduslikke kooslusi arendada."

Mitte korratus, vaid rikkus

Bachmanni sõnul ei ole inimesed sellise haljastusega harjunud. "Nad on harjunud nägema siledaks niidetud muru ja kui märgatakse midagi natukene teistsugust, tundub see neile kohe korratusena," nentis ta. "Tegelikult on see hoopis elurikkus. Poollooduslikke kooslusi samuti niidetakse ja hooldatakse, kuid natuke harvemini. Need kooslused muutuvad pidevalt, igal aastal tuleb midagi teistsugust juurde. Tulevikus kavatseme selliste heinamaade liigi- ja õiterikkuse ning värvikirevuse suurendamisel ka botaanikute abi kasutada. Tulevad istutuslapid, kuhu külvatakse teistsugused seemned. Elusloodus, mis mujalt niitmisega välja tõrjutakse, koguneb sellistesse poollooduslikesse kohtadesse. Kõige uuem mood on veel see, et kasvada lastakse ka umbrohtudel."

Ökomässu lõpetab moešõu "Mässav mood" koos Sõpruse Puiestee kontserdiga. Moešõu lavastajaks on koreograaf Carmina Trash ning oma põnevaid ja keskkonnasõbralikke kollektsioone esitavad Sandra Kossorotova, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Marta Moorats, Iiri Hermaküla, Kaja Kuris, Story of Afterlife ja Kalle HT. Moeshow helimaailma loob Vootele Ruusmaa. Moelavastuse ja kontserdi piletid maksavad eelmüügis 10 eurot, kohapeal 15 eurot.

Vaata festivali kava http://ecomess.eu/programm2017

 

Kodu teeb kauniks ja hubaseks savikrohv

Kodu saab ilusaks seintel erineva loodusliku värviga savi kasutades.

Loodusehitus OÜ omanik Knut Klais tutvustab Ökoehitusmessil savikrohvi ja selle kasutusvõimalusi. "Savikrohv ei ole enam ühe või kahe seina viimistlusmaterjal, vaid terve kodu siseviimistlusvahend," tutvustas Klais oma lemmikmaterjali. "On loodud palju eri toone, olemas on valge, kollane, pruun jne värvi savi. Kirjumat tooni savid tuuakse Eestisse sisse. Meil endal on pruuni, sinakashalli ja punast savi ning mõnes kohas võib leida ka kollast. Valikuvõimalus on praegu juba päris suur." Savikrohv on Klaisi kinnitusel loodus- ja inimsõbralik: "Sellel ei ole sees mitte mingisugust keemiat. Eri värvid saadaksegi looduslikult eri värvi savidest. Soovitan kasutada savikrohvi elutubades, koridorides ja niisketes ruumides aga eelistada lubikrohvi."

Laadimine...Laadimine...