Loodus

Inspektsioon uurib raiet Lahemaa rahvuspargis
Loodus Eesti

Inspektsioon uurib raiet Lahemaa rahvuspargis

Mõni päev tagasi ilmusid sotsiaalmeediasse pildid Lahemaa rahvuspargist Lemuseljalt, kus riigimetsa majandamise keskuse Oandu–Aegviidu– Ikla matkaraja ääres on tehtud metsaraiet, keskkonnainspektsioon asus toimunut uurima. Puude mahavõtmine riivas paljude kodanike silma ning tekitas muret Lahemaa rahvuspargi seisukorra pärast. 

GALERII! Tallinna Loomaaias peeti rahvusvahelist tiigripäeva

GALERII! Tallinna Loomaaias peeti rahvusvahelist tiigripäeva

Loomaaias räägiti tiigripäeva puhul pikalt ja laialt tiigritest, tutvuti tiigritele kavandatava uue kodu ja Tiigrioru projektiga. Mängiti tiigrimängu ja tegeleti veel palju muu huvitavaga. Avatud oli Mati Kaalu tiigritelk, kust kõik tiigriteemalised küsimused said vastuse.

UURING: Globaalne soojenemine võib olla ennustatust hullem

UURING: Globaalne soojenemine võib olla ennustatust hullem (1)

Kokku kukkuvad polaaralade jääkilbid, rohelusse mattunud Sahara kõrb ja 6 meetrit kõrgem meretase kuuluvad kõik Maa tulevikku, paljastab värske uuring, mille kohaselt võib globaalse soojenemise tagajärjel tõusta temperatuur kaks korda rohkem, kui praegused kliimamudelid ennustavad. 

TÜ laboris ärkas ellu Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliik

TÜ laboris ärkas ellu Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliik

Tartu Ülikooli samblauurijate kogutud levisepanga proovist tärkasid viis kuud hiljem Eestis seni väljasurnuks peetud harjaka tahuksambla võsud.  Taimeökoloog Kai Vellaku sõnul on see Euroopas väga haruldane liik, mida peetakse varasemate külmemate kliimaperioodide bioloogiliseks jäänukiks ehk reliktiks.

Päästeamet kehtestab üle Eesti suure tuleohuga aja
Loodus Eesti

Päästeamet kehtestab üle Eesti suure tuleohuga aja

Alates laupäevast on metsas lahtise tule kasutamine keelatud. Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet teevad koostööd ujumis- ja lõkkekohtades patrullimisel. Loe, mida peaksid enda ja teiste ohutuse tagamiseks meeles pidama!

Riik moodustab 11 kaitseala põhjal Alutaguse rahvuspargi

Riik moodustab 11 kaitseala põhjal Alutaguse rahvuspargi

 Valitsus kiitis tänasel istungil heaks 11 looduskaitse- ning -kaitseala põhjal uue rahvuspargi - Alutaguse rahvuspargi moodustamise. "Uue rahvuspargiga saab kaetud piirkond, mille mitmekesisus on senisest kõvasti rohkem tutvustamist ja avastamist väärt," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Keskkonnaministeerium hakkab toetama erametsade säästlikku kasutamist

Keskkonnaministeerium hakkab toetama erametsade säästlikku kasutamist

Metsa säästliku kasutamise edendamiseks saavad metsaühistud kuni 3. septembrini küsida Erametsakeskuselt keskkonnaministeeriumi toetust metsa nõuetekohase ja keskkonda säästva majandamise sertifitseerimiseks. "Oleme ka seni kutsunud metsaomanikke üles oma metsi säästlikult majandama, kuid nüüd asume seda esimest korda ka rahaliselt toetama," ütles keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler.

METSAD MAATASA? EMA kahtlustab mastaapset metsapettust Valgamaal

METSAD MAATASA? EMA kahtlustab mastaapset metsapettust Valgamaal

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile avalduse seoses kahtlustusega mastaapses metsapettuses Valga maakonnas, kus ühele kinnistule on väljastatud tervelt 21 hektari suuruse lageraielangi jagu metsateatisi, millest suurem osa on juba ära raiutud. "Oma 13-aastase metsamehekarjääri jooksul olen näinud kõikvõimalikke petuskeeme, aga sellist olukorda tunnistan esimest korda elus," kommenteeris EMA koordinaator Mati Sepp.

VTA: loomale MMS-i manustajad peaks vastutusele võtma

VTA: loomale MMS-i manustajad peaks vastutusele võtma

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) hinnangul on MMS-i (Miracle Mineral Solution) nime all tuntud kloordioksiidi lahuse loomale jootmine või nahale määrimine looma suhtes lubamatu tegu, millele peaks järgnema vastutus. "Loomale ei tohi teha selliseid asju, mida tema elu ja tervise huvides pole vaja teha," ütles  VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Naaberriikide abistamisel ei tohi unustada Eesti metsade tuleohtu
Loodus Eesti

Naaberriikide abistamisel ei tohi unustada Eesti metsade tuleohtu

Metsapõlengute käes vaevlevad riigid on küsinud Euroopa Liidult abi ja Eesti päästeamet on naaberriikidele oma abi pakkunud, kuid päästjate sõnul ei tohi me samas unustada, et ka meil endal on praegu metsades suur tuleoht. Eestis on praegu suure tuleohuga aeg välja kuulutatud Järvamaal ja Jõgevamaal.

Erametsaliit palub metsa minemist vältida

Erametsaliit palub metsa minemist vältida

Eesti Erametsaliit tuletab inimestele meelde, et metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning metsa ei tohiks minna. Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud, tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus.

Kutsika soetamisel tuleb olla tähelepanelik

Kutsika soetamisel tuleb olla tähelepanelik

Loom on pereliige, kes vajab hoolt ja tähelepanu. Üheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et ühiselt veedetud hetked pakuksid rõõmu ja positiivseid emotsioone võimalikult pikaks ajaks, on oluline viia end kurssi kutsika ostuks vajaliku informatsiooniga.

FOTOD! Loomaaias opereeriti elevant Carli

FOTOD! Loomaaias opereeriti elevant Carli

"Carli esijalal oli juba mõnda aega olnud mädase nõrega moodustis ehk abstsess. Teine, väiksem abstsess asus elevandi põsel. Abstsessi puhul on tegemist loomaaedades elavatel elevantidel sageli ette tuleva terviseprobleemiga," sõnas loomaaia direktor Tiit Maran.

Liwentaali büroohoone pälvis keskkonnasäästliku ehituse eest kõrgeima LEED Platinum taseme

Liwentaali büroohoone pälvis keskkonnasäästliku ehituse eest kõrgeima LEED Platinum taseme

Alexandre Liwentaali büroohoone Ülemiste Citys pälvis hoonete keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususe hindamiseks loodud LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) süsteemi kõrgeima ehk Platinum taseme. Uus büroomaja kasutab näiteks 100% taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat. Tegemist on teise hoonega Eestis, millele on omistatud LEED Platinum sertifikaat.

MATI KAAL: Inimkond hävitab loodust nagu pahaloomuline kasvaja

MATI KAAL: Inimkond hävitab loodust nagu pahaloomuline kasvaja (1)

"Paraku on sedasi, et inimkond kipub biosfääri turjal välja nägema nagu pahaloomuline kasvaja, kes vohab niisuguse hooga, et lõpuks mitte ainult ei hävita oma peremeest, vaid hävitab temaga koos ka iseenda," nentis Tallinna loomaaia endine direktor Mati Kaal. "Kuni meil veel maailmas loodust natuke järgi on, nautigem seda."

Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvik Kibibi saab kaheksa aastaseks

Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvik Kibibi saab kaheksa aastaseks

Tallinna loomaaia Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvik Kibibi saab tuleva nädala kolmapäeval, 4. juulil kaheksa-aastaseks. Sünnipäevaüllatusena muudetakse tema aedik suurte okste ja noorte puudega veidi metsasemaks ning lubatakse ta koos poja Kibetaga avastusretkele hommikul kell 11.

IKEA ja Neste astuvad sammu naftavaba tuleviku suunas

IKEA ja Neste astuvad sammu naftavaba tuleviku suunas

IKEA ja Neste leidsid viisi, kuidas toota plastikut prügist ja jäätmetest nagu kasutatud toiduõlist ning säästva põllumajanduse jääkidest. "Mitte keegi pole seni väljaspool laboritingimusi suutnud toota polüpropüleenplastikut ilma naftat kasutamata," ütles Rootsi IKEA plastiktoodete valdkonnajuht Erik Ljungblad.

Teadlased: kliima soojenemine teeb Eesti põllumehe töö raskemaks
Loodus Eesti

Teadlased: kliima soojenemine teeb Eesti põllumehe töö raskemaks (1)

Eesti Maaülikoolis valminud värske analüüs kinnitab, et ilmastiku ekstreemsused on sagenenud, mis omakorda kasvatab riski, et Eesti põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema senisest karmima keskkonnaga. Teadlaste hinnangul suureneb tõenäosus, et õhutemperatuuri keskmine tõus kaks kuni neli kraadi jõuab Eestisse talveperioodil või tabab Eestit põuaperioodide ja kuumalainetena.

Merkel: kliimamuutus on fakt

Merkel: kliimamuutus on fakt

"Kliimamuutus ei ole usu küsimus, see on fakt," sõnas Saksa kantsler Angela Merkel, kes kinnitas, et Saksamaa jätkab Pariisi kliimaleppes, kust USA president Donald Trump on otsustanud välja astuda.

Loodusfestivalil uuritakse kodukoha elurikkust

Loodusfestivalil uuritakse kodukoha elurikkust

13.–16. juunini toimuv loodusfestival laieneb tänavu Tartust Tallinna ja Pärnusse. 70 üritusest koosneva programmi lõpetab loodusvaatluste kahepäevane maraton, mis jõuab ka Eesti väikelinnadesse.

Festival algab kolmapäeva varahommikul linnuvaatlusretkega Tähtveres. Koguperefestival avatakse linnalooduse päevaga Tartu kesklinnas, kus enda tegevusi tutvustavad loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid. Põnevaid tegevusi ja häid nõuandeid leiavad muu hulgas meisterdamishuvilised, hobiaednikud ja toidukunsti austajad.

Loodusfestivali projektijuhi Andro Truuverki sõnul hakkavad inimesed jääma üha loodusvõõramaks. „Aeg-ajalt on meil kõigil vaja väikest meeldetuletust, et pöörata rohkem tähelepanu keskkonnale, kus me elame,“ selgitas Truuverk festivali vajalikkust.

Sisuka festivali võtab kokku 15. ja 16. juunil üle Eesti toimuv loodusvaatluste maraton, mille jooksul uurivad loodushuvilised oma kodukoha elurikkust. Maratoni eeskuju on rahvusvaheline vaatlusformaat BioBlitz, mis tähendab, et kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Liikide jäädvustamiseks võib kasutada nutiseadet ja fotoaparaati. „Paljusid liike on võimalik vaadelda ka ilma binokli või luubita. Seega ei takista varustuse puudumine vaatlusmaratonil osalemist,” ütles Truuverk. Ta lisas, et osalejatele on abiks kogenud loodusvaatlejad. 

Vaatluste tulemused registreeritakse andmebaasides, mida kasutavad oma teadustöös loodusteadlased üle maailma. „Meie üks suurimaid eesmärke on tuua noored looduse uurimise juurde. Tartu Ülikoolis arendatavad teadusandmete digilahendused annavad festivalile nüüdisaegse raamistiku ja õpetavad kõigile harrastajatele teaduse uurimise tänapäevaseid võtteid,” sõnas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg.

Kolmapäeval tänatakse Tartu kesklinna pargis ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul tehtud kevadiste helipiltide salvestajaid ja tunnustatakse festivali raames toimunud linnalooduse fotokonkursi parimaid. Lisaks linnalooduse päevale ja loodusvaatluste maratonile on festivali kavas põnevad õpitoad, mängud ja loengud, samuti harivad filmiõhtud. Festivali programmiga on võimalik tutvuda festivali kodulehel. Enamik tegevusi on külastajatele tasuta.   Loodusfestival sai alguse 2015. aastal Tartu loodusnädalana. Loodusfestivali korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu linn, Eesti Teaduste Akadeemia ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Auhinnad on pannud välja paljud organisatsioonid üle Eesti.

MAAILMA LOODUSE FOND: Vahemeri võib muutuda "plastikumereks"

MAAILMA LOODUSE FOND: Vahemeri võib muutuda "plastikumereks"

Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest raportist selgub, et läbi toiduahela ka inimese organismi jõuda võiva mikroplasti tase on Vahemeres rekordiline. "Plastik on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Jäätmekäitlus puudutab ainult kolmandikku Euroopa jäätmekogusest," kirjutati raportis.

TARMO SOOMERE: Läänemeri võib lähitulevikus Tallinnas või Pärnus kriitilise piirini tõusta

TARMO SOOMERE: Läänemeri võib lähitulevikus Tallinnas või Pärnus kriitilise piirini tõusta

Mereteadlase Tarmo Soomere sõnul võivad kliimamuutused meie rannikutele tuua üleujutamise ohu. "Järjest aktuaalsemaks muutub hoiatus, et kodu ega muid ehitisi ei maksa rajada päris mere või ka jõgede lähedale," ütles teadlane. "Tugevate ja pikkade ühesuunaliste tormituulte puhul võib kogu Läänemere tase tõusta meetri võrra, mis on juba üsna palju. Tallinnas või Pärnus võib see tõsta vee kriitilise piirini."

ÜRO: Maailm lämbub plasti

ÜRO: Maailm lämbub plasti (1)

"Meie ookeane kasutatakse prügimäena, lämmatades mereloomi ja muutes mõned merepiirkonnad plastsupiks," ütles ÜRO keskkonnaameti juht Erik Solheim. "Linnades üle maailma ummistab minemavisatud plast äravoolutorusid, põhjustab üleujutusi ja sigitab haigusi. Seda söövad ka kariloomad ning seekaudu leiab see tee toiduahelasse."

Kopsakas toetus hoiab mesilased tervemana
Loodus Ajalugu

Kopsakas toetus hoiab mesilased tervemana

"Olen näinud, kuidas mesilaspered surid südasuvel mesikapõllul nälga," viitas kogenud mesinik Antu Rohtla liigse väetamise kahjulikkusele. "Eesti asub Euroopa Liidu absoluutses põhjaosas, kus mesilaste pidamise tingimused on raskemad kui Lõuna-Euroopas. Talve söödakulud ja mesilaste kaod on siin suured. Toetus aitab lõunapoolsete maadega konkureerida," lisas Eesti mesinike liidu juhatuse liige Aleksander Kilk.

Eesti territooriumil kehtestati suure tuleohuga aeg
Loodus Eesti

Eesti territooriumil kehtestati suure tuleohuga aeg

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu käskkirjaga kehtestati alates 31.05.2018 kogu Eesti territooriumil suure tuleohuga aeg. Suure tuleohuga ajal on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine. Tuleohtlikuks on seoses erakorraliselt kuumade ja kuivade ilmadega muutunud on ka kõik Tallinna pargid, parkmetsad ja koduaiad.

FOTOD! METSAKAITSJA: Mets ei ole taastuv ressurss, liigid kaovad jäädavalt

FOTOD! METSAKAITSJA: Mets ei ole taastuv ressurss, liigid kaovad jäädavalt

"Kõik saavad aru, et päike ja tuul on taastuvad ressursid, aga metsa kasutamine on hoopis keerulisem küsimus," tõdes kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda Väli. "Elurikkuse kontekstis tähendab see, et liigid surevad välja ja mets on taastumatu ressurss. Ka meie metsade liigid on suure lageraiemajandamise tõttu üha halvemas olukorras." EMA kogunes täna Riigikogu esisele platsile, et juhtida tähelepanu kitsaskohtadele teisele lugemisele mineva elektrituruseaduse muudatuses, mis võib avada võimaluse puidu masspõletamiseks.

Laadimine...Laadimine...