Paljud kiivitajad ja teised linnud on lõunast tagasi

Viljandimaa linnusõbrad on märganud juba mitme tiivulise ränduri naasmist. Siin-seal on nähtud sookurgi, laululuiki, põldlõokesi, kuldnokki ja kiivitajaid.

Pilt: Scanpix/ kiivitaja

Paljud kiivitajad ja teised linnud on lõunast tagasi

Toimetaja: Moonika Tuul

Viljandimaa linnusõbrad on märganud juba mitme tiivulise ränduri naasmist. Siin-seal on nähtud sookurgi, laululuiki, põldlõokesi, kuldnokki ja kiivitajaid.

Kotkaklubi liige Riho Männik ütles, et nägi esimesi kiivitajaid 6. märtsil ning suurem hulk oli kohal 10. märtsiks, vahendas BNS Sakalat. Tema tähelepanekut mööda on ohtralt ka põldlõokesi. «Pühapäeval neid Viljandis veel nii palju ei näinud, Pärnumaal aga olevat neid juba sadades põldude peal. Ka üks nõmmelõoke laulis mul omal kodus.»

Samal kuupäeval nägi Männik kevadisi kuldnokki. Ta lisas, et osa kuldnokki ka talvitavad siin.

Soomaa loodushuviline Indrek Hein ütles, et oli üksikuid kuldnokki ja kiivitajaid kuulnud märtsi esimestel päevadel. «Laululuikesid on näha juba ammu, sest jõgede pealt on jää läinud,» lisas ta.

Esimesi sookurgi nägi Riho Männik möödunud pühapäe val Mulgi vallas Pärnumaa piiri lähedal.

Polli kandis elav ornitoloog Olav Renno ütles, et tema veel sookurgi pole märganud, kuid kui see lind saabub, annab ta endast valjul häälel kohe teada. «Sookurgi on meil nii palju, et nad ei mahu soodesse ära ning nad pesitsevad niisketes ja hõredates metsades ja raiesmikel.»

Olav Renno rääkis, et saabunud linnud võivad ka tagasi rännata. «Kui tuleb lumetorm, pagevad linnud selle eest lõuna poole nii, nagu jõuavad. Kui lumetorm nad kätte saab, peavad nad selle üle elama maapinnal. Kui tuleb kohevam lumi, pole maapinnal viga.»

Riho Männiku sõnul võib kevadel tihtipeale märgata, kuidas haneparved liiguvad lõuna poole tagasi.

Olav Renno ütles, et lõuna poolt tulevate lindude seas on ka neid, kes Eestisse pesitsema ei jää, näiteks urvalinde. «Siisikesed rändavad massiliselt edasi Soome ja LoodeVenemaa poole.» Kui lumi maa katab, võivad paljud terasööjad linnud, näiteks metsvindid ja talvikesed hakata otsima lagedamaid kohti ja minna maanteedele. «Kui sinna on mõni viljaiva maha läinud, on nad üsna kindlalt maanteel ega pane lähenevaid autosid tähele. Igal kevadel pärast lumesadusid ja enne suurt sula jääb kümneid või isegi sadu linde autode alla.»

Riho Männik ütles, et kevadel enam linde üldiselt ei toideta. «Seda võib teha ehk siis, kui maikuus tuleb lumi maha. Samas on aga lindude mass siis juba nii suur, et ei jõuaks neid kõiki nagunii ära toita.» Lindude tagasirännet mõjutab väga palju ilm. «Arvestades kliima soojenemist, tulevad näiteks lõoke, sookurg ja kuldnokk tagasi kolm nädalat varem, kui tulid eelmise sajandi keskpaigas,» lausus Männik.

Laadimine...Laadimine...