Pärnu jõe proovidest leiti 40 arstimi jääke

Paljud ravimijäägid on looduses püsivad ja pikaajalise kuhjumise tagajärjena mõjutavad elustikku vahetult aina enam. Ravimitel on peale otseste, keemilistest omadustest tulenevate kahjulike keskkonnamõjude kaudsedki mõjud. 

Pilt: Scanpix

Pärnu jõe proovidest leiti 40 arstimi jääke

Toimetaja: Sandra Lepik

Paljud ravimijäägid on looduses püsivad ja pikaajalise kuhjumise tagajärjena mõjutavad elustikku vahetult aina enam. Ravimitel on peale otseste, keemilistest omadustest tulenevate kahjulike keskkonnamõjude kaudsedki mõjud. 

Pärnu jõe piirkonnas tehtud sõeluuring leidis vooluveekogust 40 arstimi jääke, nende hulgas nii epilepsiaravimeid kui ka antibiootikume, vahendas BNS Pärnu Postimeest.

Pärnu jõest võttis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) vee- ja põhjasetete proove kolmest kohast: pärast Esna jõe suubumist enne Paide linna, Jändja paisu juurest ja jõesuudmest. "Proovide analüüsitulemustest on näha, et asulate ligiduses suureneb ravimite sisaldus pinnavees," kommenteeris EKUK-i peaspetsialist Vallo Kõrgmaa.

Seda näitavad ilmekalt proovid, mis on võetud asulatest allavoolu. Kui enne Paide linna oli näiteks talvises proovis valu- ja põletikuravimi diklofenaki sisaldus 11 nanogrammi liitri kohta, siis pärast Türi linna juba kolmviis korda suurem. Pärnu jõe linna läbivas lõigus leidus diklofenakki kolm nanogrammi liitris. Pärnu lahest võetud proovides oli aine sisaldus täpseks määramiseks aga liiga väike. Samamoodi suurenes asulate mõjupiirkondades dia beediravimi metformiini ja krambiravimi karbamasepiini sisaldus.

Metformiini leiti enim Pärnu jõe linna läbivast osast ja seda leidus ka Pärnu lahes, kuigi juba ligi kümme korda vähem. Merevees oli kõige suuremas koguses aga põletikurohtu mesalasiini. Krambiravimit gabapentiini oli Pärnu jõe ülemjooksul rohkem kui alamjooksul – suurimas kontsentratsioonis leiti seda jõest enne Paide linna, kuid allavoolu olid kogused juba märksa väiksemad, kirjutab Pärnu Postimees. 

Kuigi ravimijääke avastatakse loodusest aina sagedamini, ei ole nende mõju veeelustikule veel selge. Avaldatud on uuringutulemusi selle kohta, kuidas ravimijäägid vees mõjutavad kalade käitumist, liikuvust ja arengut. Nende uuringute miinus on aga eelkõige tõik, et vähemalt praegused leiud keskkonnas on laborikatsetes läbimängitavatest sisalduse poolest tunduvalt väiksemad.

"Siit järeldub, et vähemalt esialgu ei ole meil vaja karta suuri muutusi kalade ega muu vee-elustiku arengus või käitumises," selgitas Kõrgmaa.

Paraku on aga paljud ravimijäägid looduses püsivad ja pikaajalise kuhjumise tagajärjena mõjutavad elustikku vahetult aina enam. Ravimitel on peale otseste, keemilistest omadustest tulenevate kahjulike keskkonnamõjude kaudsedki mõjud. Näiteks suureneb ravimiresistentsete bakterite hulk. See omakorda põhjustab arstimite toime vähenemist ja surmajuhtumite sagenemist inimeste hulgas.

Laadimine...Laadimine...