Puhas elukeskkond algab teadlikkust tarbimisest

"Kolm kuni viis aastat läheb kindlasti veel, kui saame rääkida kilekotivabast Saaremaast," ütles Kuressaare linnapea Madis Kallas, kelle sõnul on mängitud ka mõttega konfiskeerida näiteks juba Virtsu sadamas kilekotid või panna üles viidad "Siit kilekotiga edasi ei pääse".

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Puhas elukeskkond algab teadlikkust tarbimisest

Kai Maran

"Kolm kuni viis aastat läheb kindlasti veel, kui saame rääkida kilekotivabast Saaremaast," ütles Kuressaare linnapea Madis Kallas, kelle sõnul on mängitud ka mõttega konfiskeerida näiteks juba Virtsu sadamas kilekotid või panna üles viidad "Siit kilekotiga edasi ei pääse".

"Järgmisel keskkonnaministril, ükskõik mis erakonnast ta on, seisab ees kaks suurt ülesannet," rääkis keskkonnaminister ja poliitik Marko Pomerants Postimaja aatriumis vestlusringis "Looduse pooltund". "Üks on metsanduse arengukava ja teine on seotud jäätmetega. Ehk kuidas aastaks 2020 saavutada need taaskasutamise sihtarvud, mida oleme rahvusvahelise kogukonna ees lubanud ja mille täitmisel on meil raskusi."

"Lahendus oleks, kui sorteerimata ja sorditud jäätmetel on hinnavahe – see saabki olema poliitikute üks järgmisi valikuid," ütles minister, kelle sõnul  on keskkonnasõbralikuma eluviisi saavutamiseks kaks vahendit: teadlikkus ja raha. Poliitiku hinnangul on kodune jäätmekäitlus praegu väga odav: "Kui ma toon enda näite Rakverest, olles viieline niikuinii – mul on omad kompostrid ja 200 m kaugusel pakendijaam, siis minu kulu on kuus üks euro."

Teadlikkus peab muutuma elu loomulikuks osaks

"Usun, et minu 9kuusest lapselapsest tuleb juba teadlik inimene, sest sellised on ka tema vanaema ja vanaisa," rääkis minister. "Teine mõjutamisvahend on raha – kas näiteks 10 senti on ikka seda väärt, et see kilekoti eest välja anda? See oleks selline heatahtlik piits. Kõige halvem lahendus on, kui inimene pannakse käskude ja keeldudega ummikseisu – inimene peab ise jõudma mõistliku lahenduseni."

"Pakenditootjatele ei piisa, kui neile öeldakse, et tehke kuidagi sõbralikumalt. Just regulatsioonid on need, mille läbi saab muutus tekkida. Niisama ilusa jutuga kõik ei kipu lihtsalt juhtuma või ei juhtu piisavalt kiiresti," lisas Pomerants.

Kallase sõnul saaks Saaremaast teha kilekotivaba saare ehk juba viie-kuue aasta pärast. Kallase sõnul on Saaremaal koostöös Rimiga hind ka väikestel kilekottidel.

"Ennekõike peaks kiitma selle algatuse eest Rimi, Saarema valla roll selles on olnud pigem toetav ja moraalne tugi," ütles Kallas. "Eks aeg näitab, statistika ütleb, et mingid muudatused on juba tulnud. Ka oma pere käitumisest näen, et kui enne oli kilekott tavaline millega asju poest toodi, siis kuna minu kodupood on samuti Rimi, on meile selle kuu ajaga koju tekkinud väga palju paberkotte."

Puhas keskkond on Saaremaa eelis

"Kui vaadata, mis võiksid olla Saaremaa tugevused pikas perspektiivis suurte linnade ees nagu Tallinn, siis ikkagi puhas elukeskkond ja see algab teadlikust tarbimisest," ütles Kallas. "Teine on turvalisus, mõlemaga tegeleme aktiivselt. Ja kui eraettevõtjad meid veel tagant utsitavad, siis sunnib see meidki olema aktiivsemad."

Kilekoti aktsiooniga on inimesed linnapea sõnul kaasa tulnud.

"Nihe on ühiskonnas toimunud. Võib-olla sarnane aktsioon kolm-viis aastat tagasi oleks tekitanud rohkem pahameelt," tõdes Kallas. "Kui eelmise aasta suvest hakkasime rääkima kilekotivabast Saaremaast , siis inimesed juba hakkasid mõttega harjuma. Kui nüüd mõnes poes kilekotte enam võimalik saada pole - muidugi alati on erandeid ja on neid inimesi, keda kilekoti kadu väga häirib - siis üldist pilti see ei sega. Valla- ja linnavalitsuse ees miitinguid ja meeleavaldusi olnud ei ole."

"Kui aasta tagasi oli ehk ühel-kahel inimesel kilekotivaba Saarema mõte peas, siis peale seda, kui mõned usinad inimesed kolisid Saaremaal tagasi ja hakkasid kilekotivaba Saaremaa ideed levitama, räägitakse sellest juba sadade ja sadade inimeste vahel," lisas Kallas.

Palju sõltub ka ettevõtjatest

"Ka suured Teeme ära! kampaaniad on näidanud, et kahjuks on Saarema mereääred ja metsad väga palju plastikut täis. Misiganes samm aitab seda vähendada!"

"Kolm – viis aastat läheb kindlasti veel, kui saame rääkida kilekotivabast Saaremaast," ütles Kallas, kelle sõnul on mängitud ka mõttega konfiskeerida näiteks juba Virtsu sadamas kilekotid või panna üles viidad "Siit kilekotiga edasi ei pääse".

Muusik Mick Pedaja võttis keskkonnateadliku eluviisi endale normiks 5 – 6 a tagasi, kui alustas taimse toitumisega. Muusiku sõnul saab iga inimene looduse heaks palju ära teha.

"Mina näiteks võtan igapäevaselt kaasa oma veepudeli ja täidan seda – Eestis kraaniveega probleeme pole. Hisp näiteks on ja ma saan aru, miks seal igapäevaselt pudelivett juuakse," rääkis Pedaja. "Iga päev on mul kaasas ka oma kohvitops. Isegi kui juhtub, et võtan kohvikust topsi, ei võta ma kunagi plastikkaant. Saan hakkama ka selleta, kasvõi joon natuke pealt ära. Väga oluline on minu pere jaoks samuti kodune prügisorteerimine."

Mick pooldab täielikku kilekottide kaotamist, et inimestel tekiks harjumus käia riidest kotiga – kui kilekotid ära keelatakse, ei kuku riik sellest kokku.

"Poes käies oleks tore, kui saaks osta näiteks spinatit ja muud rohelist ilma pakendita. Kõike seda ei saa kahjuks ühe päevaga teostada, inimesed peaksid ise tahtma teha neid otsuseid," rääkis Pedaja. "Kui käime abikaasaga metsas matkamas, on meil alati biolagunevad kilekotid kaasas, millega korjata metsa alt prügi. Oleme paksu sambla alt leidnud pudeleid ja telekaid. ükskord leidsime sõbraga keset metsa lausa külmkapi – sinna ei viinud isegi ühtegi autoteed."

"Ettevõtlikud noored ja muusikud teevad keskkonna nimel üha rohkem," ütles Kallas, tuues näiteks rohefestivali tiitlit taotleva Orisaare muusikafestivali, kus kasutusel pole ühekordseid nõusid ega kilekotte. Samuti otsustas volikogu Abruka-Vilsandi saarte vahelisel liiklusel elektrimootorrattad üle viia tasuta.

Arutelu toimus Rimi loodud FB grupi Tarbime Targalt eestvedamisel. Vestlusringi juhtis Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.

Laadimine...Laadimine...