Puugipank on kuu jooksul saanud elanikelt üle 2000 puugi

Tervise Arengu Instituudi (TAI) kampaania "Pane puuk posti" raames märkisid Eesti elanikud esimese kuuga kaardile ligi 10 000 puugi leiukohta ning saatsid puugipanka üle 2000 puugi.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne

Puugipank on kuu jooksul saanud elanikelt üle 2000 puugi

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) kampaania "Pane puuk posti" raames märkisid Eesti elanikud esimese kuuga kaardile ligi 10 000 puugi leiukohta ning saatsid puugipanka üle 2000 puugi.

Tänavu mais valmis TAI-l puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart, mida saavad elanikud reaalajas täiendada. Peale puugi kaardile märkimist, on võimalus anda Eesti teadusele veelgi suurem panus ja saata puuk TAI puugipanka. TAI viroloogialabori puugipangas hoitakse puuke erinevate analüüside tegemiseks, sealhulgas haiguste määramiseks.

Eesti elanikud on üleskutse hästi vastu võtnud – juba esimese kahe päevaga oli kaardile märgitud 1500 uut puugileidu üle terve Eesti. Sellele võis kaasa aidata puukidele soodne soe talv, mistõttu nende arvukus võib sel aastal olla tavapärasest suurem. Kas puugid on ka ohtlikumad, ei ole veel teada, kuid analüüsidest peaks see selguma. Praegu tegeleb TAI puugipank ettevalmistustega ja plaanib laboriuuringutega alustada pärast jaanipäeva, mil on kogunenud analüüsiks piisavalt puuke. Esimesed tulemused on teada juuli alguses.

Kuu pärast kampaania algust jätkub puukide saatmine panka endise tempoga, keskmiselt 50-60 puuki päevas.

TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller on rahul, et inimesed teavad väga hästi kuidas puugid välja näevad. "Siiani on meile ainult paar ämblikku saadetud puugi asemel."

Samuti on saadetud puugipanka puuke kõikidest arengustaadiumitest, alates alla ühe millimeetristest vastsetest, veidi suurematest nümfidest kuni täiskasvanud puukideni välja. On ka entusiaste, kes on spetsiaalselt puugipanga jaoks käinud lina, putukavõrgu või valge kangatüki abil puuke korjamas ja nii on puugipank saanud 45 puugi võrra rikkamaks.

Puugileide on registreeritud üle kogu Eesti, kõikidest maakondadest, kuid kõige rohkem, ligi kolmandik kõikidest leidudest Harjumaalt. Kõige vähem Järvamaalt, Põlvamaalt ja Valgamaalt. Inimeste teed on puugiga ristunud nii metsas, niidul, karjamaal, raiesmikul kui ka koduõuel või lausa toas. Puugid elavad ka linnas, seal on puugiga kohtumisest teatatud 1385 korral.

Rohkem on puuke leitud lemmikloomadelt kui inimestelt. Lemmikloomadelt on registreeritud 4495 puugileidu kokku 7103 puugiga. Reeglina leitakse lemmikloomalt korraga rohkem kui üks puuk. Üheteistkümnel korral on teada antud, et loomal oli korraga peal üle kahekümne puugi, millest omakorda neljal korral olid puugid looma naha sisse kinnitunud.

Naha sisse kinnitunud ehk juba inimese või lemmiklooma verd imemas, oli puuk veidi rohkem kui pooltel kordadel ehk 4027 puugileiu puhul.

Puugid on usinad soo jätkajad. Koguni 62 korral on puugipanka saabunud emaspuugid tabatud isaspuugiga paaritumisel. Kusjuures ühel korral oli emaspuugiga koos lausa kaks isast. Võrumaalt saadeti puugipanka neli täisimenud emaspuuki, kes teel olles munesid neile pakendiks olevasse kilekotti.

Tihti kirjutatakse ja tuntakse muret, kas puuke võib ikka postiga saata ja kas Omnivaga on kokkulepe. Omnivaga on kokkulepe olemas ning puuke võib lihtkirjaga saata kui puuk on surnud ja kindlalt pakitud. Postikulud tuleb ise kanda, TAI neid ei hüvita, sest puukide saatmine on vabatahtlik.

TAI kampaania "Pane puuk posti" kestab suve lõpuni. Tutvu puugikaardiga ja puugi saatmise juhisega.

Laadimine...Laadimine...