Seeneaasta kogub visalt tuure

Kuigi ilmad on olnud seentele sobivalt vihmased, pole söögiseened massiliselt kasvama hakanud - metsas leiab küll üksikuid puravikke ja pilvikuid, kuid väga vähe kukeseeni.

Pilt: Scanpix

Seeneaasta kogub visalt tuure

Kuigi ilmad on olnud seentele sobivalt vihmased, pole söögiseened massiliselt kasvama hakanud - metsas leiab küll üksikuid puravikke ja pilvikuid, kuid väga vähe kukeseeni.

Loodusetundjate sõnul vajavad seened rohkem sooja, kukeseente hooaja edasilükkumine on ilmselt seotud seentele ekstreemsete ilmastikuoludega, sealhulgas külma maikuuga, vahendas BNS Virumaa Teatajat. Kui kukeseeni metsast leiabki, on need veel väga väikesed. “Seeni ei ole sel aastal veel tulnud, tahaks loota, et ikka tuleb,” ütles Sagadi looduskooli metoodik Tiina Reintal.

Tema sõnul on maikuu külmad ilmad seentele ilmselt mõjunud, tavaliselt on esimesed kukeseened metsas juba enne jaanipäeva. “Võtsin just külmkapist viimase kukeseente karbi, mille kaanele oli kirjutatud 5. juuli,” võrdles ta tänavust aastat mullusega, kui juulis koguti juba kappi talvevarusid. “Eks näe, seened võivad hiljem tulla või üldse mitte tulla, kõik asjad on hilinenud.”

Tema kodukandi tavaliselt seenerikkad männikud on igatahes veel seentest tühjad ja ta ei osanud ka prognoosida, mis saab edasi siis, kui riisikaaeg kätte jõuab. “Mujalt on küll juba kukeseentest kuulda olnud, aga siinsetes metsades veel ei ole,” lisas ta.

Reintali sõnul on hilinenud ka näiteks metsmaasikad, mis pole väheste päikeseliste päevade tõttu valmis saanud.

Loodusemees Urmas Kaju sõnul ei ole ta sellel aastal näinud veel ühtegi puravikku ega korjamiskõlblikku kukeseent. “Eile õhtul hakkas silma üksik kollane pilvik, täna üks ere pilvik ja üks lambatatik,” ütles ta.

Mujalt Eestist on tulnud teateid kukeseente, pomerantspuravike, suurte sirmikute, kuuse- ja männiriisikate leidudest. Kaju sõnul on iga seeneaasta isemoodi. Tänavu algab see lihtsalt tavapärasest hiljem. Netifoorumites jagatud piltide ja info kohaselt on seenesaak enamjaolt kehv, metsadest on leitud vähesel määral väikseid kukeseeni, mõni punapuravik ja pilvik.

Lõuna-Eesti seenelistel on siiski õnnestunud koguda Põhja-Eesti korjajatest rohkem saaki. Ida-Harjumaal on mets endiselt seentest tühi, aga näiteks üks Saue valla inimene eksponeeris kausitäit kukeseeni. Valgamaal oli seeneline korjanud hulga männiriisikaid ja imestas, et kõik puha sega mini – juba tulevad sügisseened.

Seenetundjad panevad kõigile seenelistele südamele, et nad korjaksid ja sööksid ainult neid seeni, mida hästi tunnevad. Tundmatuid seeni ei ole õige hakata katsetama ei enda ega eelkõige oma laste peal.

Laadimine...Laadimine...