Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata

Detsembriks valmiva uuringu tulemusel jääb ligikaudu kolmandik tulevasest Rail Balticu trassist Eestis nähtavasti taradeta ja loomade rongi teelt eemale peletamiseks tulevad kasutusele tehnoloogiad, mida on Euroopaski vähe proovitud.

Pilt: Scanpix

Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata

Detsembriks valmiva uuringu tulemusel jääb ligikaudu kolmandik tulevasest Rail Balticu trassist Eestis nähtavasti taradeta ja loomade rongi teelt eemale peletamiseks tulevad kasutusele tehnoloogiad, mida on Euroopaski vähe proovitud.

Bioloogiadoktor Jaanus Remm idufirmast Rewild ütles, et tõenäoliselt jäävad tarata just inimasustusest eemal asuvad osad, nagu sood või metsad, vahendas BNS Postimeest. Vahetult enne rongi saabumist hakkavad tööle raudtee kõrvale paigutatud ja ohusignaale andvad häälpeletid, mis peaks loomad raudteelt ära ajama või neid sellest eemal hoidma.

Esialgu kavandati Rail Balticule suurulukite tarbeks ligikaudu 35 loomatunnelit või ökodukti üle raudtee, avatud tarad jätaks ära neist umbes poole. Ometi kinnitab Remm, et teatud kohtadesse on endiselt vaja ka tunneleid-ökodukte. Lisaks tuleksid uurimisrühma ettepaneku järgi kõigi jõgesid ületavate sildade alla laiendatud kallasrajad, kust loomad läbi pääsevad - selliseid kohti on kümmekond.

Remmi sõnul kehtib valdavas osas Euroopa riikides laustarastamise kohustus kiirraudteedel, milleks peetakse omakorda neid, kus rongid sõidavad kiirusega vähemalt 250 kilomeetrit tunnis. Rail Balticu maksimumkiirus on aga kuni 240 kilomeetrit tunnis, seega ei pea siin ilmtingimata kõikjal tarasid olema.

Praegu registreeritakse Eesti raudteedel keskmiselt 35 ulukiõnnetust aastas. Üldjuhul on need suuremad loomad, sest vedurijuhi nähtavus on tihti piiratud ning ta ei pruugi alati märgata isegi metskitse.

Laadimine...Laadimine...