Taani vee-ekspert: üle 70 protsendi pudeliveest Euroopas sisaldab mikroplastikut

"Plastiku jäägid jõuavad inimese organismi ka suhkru, soola, mee või erinevate mereandide söömise kaudu," ütles Taani keskkonnatehnoloogia ehitusinsener Mads Altermann Sörensen. Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad tema sõnul olla aga väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni.

Pilt: Scanpix

Taani vee-ekspert: üle 70 protsendi pudeliveest Euroopas sisaldab mikroplastikut (1)

Kairi Ervald

"Plastiku jäägid jõuavad inimese organismi ka suhkru, soola, mee või erinevate mereandide söömise kaudu," ütles Taani keskkonnatehnoloogia ehitusinsener Mads Altermann Sörensen. Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad tema sõnul olla aga väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni.

Keskkonnatehnoloogia ehitusinseneri Mads Altermann Sörenseni sõnul nimetatakse mikroplastiks plastiku osakesi, mida omakorda  kategoriseeritakse kaheks – väga väikesed plastiku osad ja väga suured plastiku jäägid. 

"Plastiku kõige väiksemad jäägid võivad olla vaid 5 millimeetri suurused. Suured plastikjäätmed on aga näiteks autorehvid ja muud pakendid," selgitas Sörensen.

Sörenseni sõnul pole aga praeguseks plastikjääkide uuringuid veel piisavat tehtud.

"Vees on väga raske neid väga väikeseid osi eristada - mis on orgaanika ja mis on plastik," lisas Sörensen.

Sörenseni sõnul on kaks peamist inimese ja plastiku kokkupuute allikat vesi ja toit, aga ka pakkematerjalid, kuhu näiteks toit on pakitud.

"Plastik jõuab inimesse suhkru, soola, mee või erinevate mereandide söömise kaudu. Samuti saab mikroplastikut sisse hingata või saada seda riietega kokkupuutest," jätkas Sörensen.

Lisaks sellele võtab mikroplastik Sörenseni sõnul endaga kaasa erinevaid veelgi ohtlikumaid aineid, mis tekitavad kahjulikke keemilisi ühendeid.

Seni pole teada, kuidas inimese organismis plastik käitub, kas ta lihtsalt imendub inimese kudedesse või ei tee seda üldse. "Me ei tea isegi seda, kui palju meisse plastikut imendub ja kui kaua see meie organismis on," lisas Sörensen.

Mikroplastiku mõjud inimorganismile võivad Sörenseni sõnul olla aga väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni.

"Ka nailon, polüester ja muud on kõik tegelikult organismile kahjuliku mõjuga," märkis Sörensen. 

Sörenseni hinnangul on mikroplastikuga tihti nii, et mida väiksem on osake, seda ohtlikum ta on ja seda kauem ta võib organismi jääda.

Sörensen lisas, et hiljaaegu viidi ka Minnesota ülikoolis läbi oluline pudelivett analüüsiv uuring, mille tulemused olid mõneti jahmatavad. Nimelt selgus, et Ameerika Ühendriikides sisaldab 94,4 % pudelivett mikroplastikut. Euroopas avastati seda pudelivees 72,2%, Ugandas 80,8% ja Indoneesias 76,2%.

Loomulikult tekkis ka Taani teadlastel huvi kas ja kui palju Taanis võiks vees sisalduda plastikut. "Praegu huvitab meid Taanis väga see, kas ja kui palju on meie joogivees plastikut. Millised on plastiku tüübid, kust nad pärit on ja kuidas nad süsteemi tulevad, kas veevarustusüsteemist või tööstusest," jätkas Sörensen.

Sörensen loodab, et lähiajal selgub täpsemaid fakte sellest, kuidas ja mil viisil mikroplastik vette jõuab, kas õhust, keskkonnast, veetorudest või hoonete sisestest torudest.
Kuigi uuringuid pole veel piisavalt läbi viidud, on Sörenseni sõnul selge, et mikroplastiku mõju inimesele on mürgine. Kanada on võtnud mikroplastiku vältimiseks ette mõningaid regulatsioone, nagu näiteks varustanud osaliselt kosmeetikatooteid ja ka pesupulbri graanuleid mürgi eest hoiatavate märkidega.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...