TAIMEKAITSEPROFESSOR: Glüfosaadi ohvrid võivad ilmsiks tulla alles talvel

"Probleem on selles, et glüfosaadi kogused on pidevalt tõusnud," tõdes Eesti Maaülikooli taimekaitseprofessor Marika Mänd. Meil kasutatav glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend Roundup Quick jääb peale kasutamist Männi sõnul enam kui kolmeks aastaks mulda reostama. "On mitmeid andmeid selle kohta, et glüfosaadi mürgistust ei näe kohe. Näiteks mesilased surevad alles talvel ja sa ei tee mitte kuidagi kindlaks, et see on kunagi glüfosaadist tingituna olnud."

Pilt: Scanpix

TAIMEKAITSEPROFESSOR: Glüfosaadi ohvrid võivad ilmsiks tulla alles talvel

Ott Rammo

"Probleem on selles, et glüfosaadi kogused on pidevalt tõusnud," tõdes Eesti Maaülikooli taimekaitseprofessor Marika Mänd. Meil kasutatav glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend Roundup Quick jääb peale kasutamist Männi sõnul enam kui kolmeks aastaks mulda reostama. "On mitmeid andmeid selle kohta, et glüfosaadi mürgistust ei näe kohe. Näiteks mesilased surevad alles talvel ja sa ei tee mitte kuidagi kindlaks, et see on kunagi glüfosaadist tingituna olnud."

Tõsiasi, et enim teateid mesilaste massilisest hukkumisest tuleb juulis, on professor Männi sõnul seotud sel perioodil toimuvate hooajaliste töödega.

"Tavaliselt siis hakkavad tulema kahjurid, putukad ja natuke hiljem algab ka haiguste rünnak," märkis ta. "Sel aastal on ta natukene võib-olla hiljem just seetõttu, et loodus on tavalise ajaga võrreldes kolm nädalat omadega maas."

Maaeluministeeriumis toimunud ümarlaual avalikustatud analüüsidest selgus, et Lääne-Virumaal hävinud mesila mürgitas dimetoaat, mida tegelikult rapsi peal üldse kasutada ei tohigi. "Aga ta leiti otse rapsilt. Seal ei saa peita midagi," nentis professor, kelle sõnul on peale dimetoaati sisaldava Danadimi ka teisi taimekaitsevahendeid, kuid need on vähemtõhusad. "Praegu kasutusel olevate insektitsiidide efektiivsus on nii palju langenud, et põllumees tunneb juba, et on vaja lisa."

Salakaval mürk

Selle üle, kas kurikuulus taimemürk glüfosaat mesilastele eos mürgine on, võib professori sõnul küll vaielda, kuid peamine probleem on taimemürgi üha suuremates kogustes. "Glüfosaadi kogused on pidevalt tõusnud. Ja neid kasutatakse hästi palju, kuna nad on suhteliselt efektiivsed. Kui nad algselt Roundupi nime all välja tulid, siis sisaldasid need glüfosaadi toimet tugevdavaid aineid, mis tegid vastava preparaadi tõepoolest kahjulikuks," selgitas ta. "Näiteks leiti, et see põhjustavat inimestel kasvajaid ja aitab Parkinsoni tõvel välja kujuneda. On leitud ka näiteks, et konnad muutuvad glüfosaati sisaldavate preparaatide toimel hermafrodiitseteks (mõlemasooliseks - toim.)."

"Peale selle on näidatud ka siinsamas Eestis, et Roundup Quicki, mis meil müügil on, kasutamise järel mulla elustik väheneb, teatud bakteriliigid kaovad. Näiteks Rootsi metsades on see 1–3 aastat pärast töötlust sinna pidama jäänud. Ei lagune," rääkis professor Mänd. "Selliseid näiteid on päris palju. Tegelikult on see väga efektiivne tõrjevahend, kuna ta võimaldab taime toitumist pärssida sellega, et närtsitab taime ära. Aga selgub, et tal on ikkagi mõju kõikidele - nii inimestele, teistele selgroogsetele kui ka selgrootutele. Kõikidele olenditele."

Glüfosaati nimetab professor Mänd ka salakavalaks mürgiks. "On mitmeid andmeid selle kohta, et glüfosaadi mürgistust ei näe kohe. Näiteks mesilased surevad alles talvel ja sa ei tee mitte kuidagi kindlaks, et see on kunagi glüfosaadist tingituna olnud," selgitas ta lisades, et praegu püütakse uuringutega selgitada kuidas insektitsiidid, herbitsiidid ja fungitsiidid koostoimes mõjuvad. "Praegu veel väga põhjapanevaid üldistusi ei ole võimalik teha, ehkki mõned artiklid on selle kohta avaldatud. Samas koostoime on salakaval, peidetum ja ilmneb alles hiljem. Täpne toimemehhanism on teadmata."

Saab ka teisiti

Põllumajandusmürkide osas oleme me professor Männi sõnul muust maailmast maas. "Eriti Ameerika Ühendriikidest, kus on otsitud alternatiivseid võimalusi ning on ka välja töötatud palju uusi biotõrje preparaate, kes on võimelised taimekahjustajate arvukust kontrollima," märkis ta.

Näitena toob professor Mänd meie põhjanaabrid, kes on välja töötanud Prestop preparaadi, kus on Gliocladium catenulatum, seen, mis sööb aedmaasikalt ära hahkhallituse. ""Sööb" on vale mõiste, ta ei lase lihtsalt hahkhallitusel areneda, sest tarbib tema eest toidu. Ja kaitseb sellega maasikat," rääkis ta. "Katseid on tehtud nii siin Eestis kui ka Soomes ja täiesti töötab."

Mesilast rapsist eemal ei hoia

Ka maastikku kujundades saab professori sõnul mesilasi kaitsta. "Praegu on Euroliit sisse viinud nn rohestamise programmi, mis siis näeb ette, et keskkonnasõbraliku põllumajandustoetuse saamiseks peab 5% põllumaast olema näiteks kivihunnikute, puuribade või metsatukkade all," kirjeldas Mänd.

Rapsipõldudelt mesilasi professori sõnul aga eemale peletada ei saa, kuna tegemist on neile väärtusliku õietolmuallikaga. "Rapsi õietolm sisaldab kolme aminohapet, mis on meemesilase haudme arenguks äärmiselt oluline. Nii et nad lähevad sinna, isegi kui põld on kaugemal kui neli kilomeetrit," sõnas ta.

Parema korjemaa tagamiseks põllumaastikus võiksid põllumehed professor Männi sõnul rajada mesilastele kevadest sügiseni õitseva põllu, mille lähedusse mesinik saaks tuua oma tarud. "Sel juhul põllumees toetab mesindust ja niisuguseks koostööks on maaeluministeerium taganud ka vastavad toetused," märkis ta.

Laadimine...Laadimine...