"Soojenev kliima toob Eestissegi torme, üleujutusi, põudu, metsatulekahjusid, turbapõlemisi, talved on Põhja-Euroopas soojemad," ütles hüdrobioloog Peeter Nõges.

Visioonikonverents “Keskkonnateadlik Tallinn – eesmärk, mitte loosung” võtab juba täna Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) luubi alla linnade rolli keskkonnamuutuste mõjutamisel. “Muutumas on arusaam üksikisiku rollist kliimamuutustega tegelemisel,” lausus volikogu esimees Tiit Terik.

“Meeldib see meile või mitte, aga peame kõik hakkama oma keskkonnakäitumisele senisest rohkem tähelepanu pöörama – alustades igast inimesest, lõpetades linnade ja riikidega.”

Aastakümneid kliimamuutustega kaasnevat veetaseme tõusu uurinud hüdrobioloog Peeter Nõgese sõnul võib Eestiski äärmuslikku ilma ennustada. “Ennustaks kõigi äärmusnähtuste sagenemist – ees ootavad tormid, üleujutused, põuad, metsatulekahjud ja turbapõlemised,” rääkis Nõges. “Euroopas läheb üleni soojemaks, selles pole kahtlust. Talviti Põhja-Euroopas, suviti on kõige kuumem Lõuna-Euroopas.”

Merevesi läheb aina soojemaks

Merevesi muutub Eestis soojemaks, vähem puudutab see jõgesid ja järvi. “Keskmiselt tõuseb kümne aasta jooksul merevee temperatuur Eesti rannikul kraadi võrra, kaks korda kiiremini kui järvevees,” ütles Nõges. “Asi on selles, et muutunud on ka tuule suunad. Valdavalt on hakanud puhuma edelatuuled, mis ajavad pindmise sooja vee Eesti rannikule kokku. Meie ujumistingimused on kindlasti paremaks muutunud. Soome laht, mis üldiselt on ujumiseks külm, näitab üha enam sõbralikku temperatuuri!”

Hiljutine valitsustevaheline kliimaraport ütleb ka, et metsi targalt majandades aitame kliimamuutusi leevendada. Eesti metsad on olulised kliimamuutuste leevendajad.

Maaülikooli professori Hardi Tulluse sõnul on Eesti ja ka lähiriikide metsad pool-looduslikud, midagi on sinna inimene istutanud ja midagi on loodus lisanud. Selliste metsade liigirikkus on hea ja nende jätkusuutlik majandamine puiduallikana ning metsaliikide elupaigana on olnud edukas. Tulluse sõnul tuleb olla realist, sest metsa kõiki väärtusi ei saa üheaegselt samas puistus maksimeerida. Seades peamiseks eesmärgiks puidukasutuse, kaotame paratamatult liigirikkuses. Seades esimeseks loodusliku elupaiga, kaotame puidukasutuses.

Tulluse kinnitusel liigub maailma metsandus aga suunas, kus järjest rohkem metsi võetakse kaitse alla ja puid sealt ei raiuta. Loodusmetsades on süsiniku sidumine ja emissioon tasakaalus: sama palju kui puitu juurde kasvab, seda ka looduslikult laguneb. Teisalt rajatakse puidu saamiseks üle maailma puude istandusi. “Maailma tööstuslikust puidukasutusest ehk tarbematerjaliks kasutatavast puidust tuleb üle kolmandiku metsandusest, aga selge see, et nende istandike liigirikkus ei ole võrreldav looduslike metsadega,” ütles Tullus.

Maailmamere veetase tõuseb 2,5 korda kiiremini kui möödunud sajandil

Pika elueaga puidust toodetes jääb õhust puudesse seotud süsinik pidama aastakümneteks, palkmajades aastasadadeks. Väga oluline on puidu kasutamisel nn asendusefekt: puidu kasutamine materjalina näiteks betooni, raua või energia tootmisel põlevkivi asemel vähendab keskkonda mõjutavat süsiniku jalajälge. ÜRO hinnangul tõuseb maailmamere veetase peamiselt jää sulamise tõttu 2,5 korda kiiremini kui 20. sajandil. Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu toob aga hiljutises ookeaniraporti kokkuvõttes välja, et kui inimkond suudab hoida maakera temperatuuri tõusu alla kahe kraadi, nagu näeb ette Pariisi kliimalepe, hoiab see merevee tõusu praegusest tasemest umbes meetri jagu kõrgemal.

Samas kui süsihappegaasi õhku paiskamine praeguses mahus jätkub, neljakordistub merevee tase aastaks 2100. Tammide ja vallidega on võimalik järgmise 80 aasta jooksul end meretaseme tõusu ja tormide eest küll kaitsta, kuid see maksab miljardeid dollareid aastas. Raportis osutatakse ka, et kliimamuutuse tõttu on troopilised tormid varasemast tugevamad ning nende võimsus kasvab lähikümnenditel isegi siis, kui suudame hoida maakera soojenemise alla kahe kraadi.

Teriku sõnul saab süsiniku jalajälje vähendamisele panustada igaüks meist: “Harjumustel on paraku suur jõud, eriti siis, kui see puudutab meie igapäevast elukorraldust ja mugavust.”

Teemad säästlikest linnamajadest vähem saastavate autodeni

• Tallinna visioonikonverentsi modereerib Mart Soonik ja selle avab 19. novembril kell 10 volikogu esimees Tiit Terik.

• Konverentsil esinevad teiste seas kestliku arengu koolitaja Katrin Pärgmäe, Helleka Koppel rakendusliku antropoloogia ja Lauri Tammiste Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusest.

• Maailmakoristuspäevast räägib selle eestvedaja ja laulupeo jäätmevaldkonna koordinaator Raimo Matvere ja linnadest soodsate keskkonnamuutuste esilekutsujana linna energiaagentuuri juhataja Pille Arjakas. Autoturgude trendidest annab ülevaate autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu tegevjuht Arno Sillat.

Programm 2019

Tallinna visioonikonverentsi „Keskkonnateadlik Tallinn – eesmärk, mitte loosung“ programm

Konverents toimub 19. novembril Tallinna Kultuurikatlas (Põhja puiestee 27a). Visioonikonverentsil osalemiskes on vajalik eelnev registreerimine, eelregistreerimine lõppes 12. novembril. Visioonikonverentsist teeb otseülekande Postimees. Otseülekannet saab vaadata siit.

      Sissejuhatus

      Konverentsi modereerib Mart Soonik

• 9.30-10.00 registreerumine ja hommikukohv
• 10.00-10.10 konverentsi avamine ja tervitussõnad
  Tiit Terik
  Tallinna Linnavolikogu esimees
• 10.10-10.30 Miks on nii raske olla keskkonnasõbralik?
  Katrin Pärgmäe
  kestliku arengu koolitaja

I OSA – Kus me oleme?

• 10.30-10.40 Miks inimene käitub nii nagu ta käitub. Harjumuse jõud
  Helleka Koppel
  Rakendusliku Antropoloogia Keskus
• 10.40-10.50 Kliimaneutraalsus – ulme või reaalsus
  Lauri Tammiste 
  Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)
• 10.50-11.05 Kus on peidus jäätmevaba Rammsteini kontserdi, laulupeo või Tallinna maratoni võti? (Videoülekanne)
• Raimo Matvere
  2018. aasta Maailmakoristuspäeva Eesti eestvedaja ja laulupeo jäätmevaldkonna koordinaator
• 11.05-11.15 Linnadel on eestvedaja roll muutuste esilekutsujana
  Pille Arjakas
  Tallinna Energiaagentuur
• 11.15-11.25 Kuhu suunas liigub autoturg?
  Arno Sillat
  Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit
• 11.25-11.50 Taani rattaliiklus – parimad praktikad
  Prof Malene Freudendal-Pedersen
  Aalborgi Ülikool
• 12.00-12.50 Paneeldiskussioon – Miks Tallinn ei ole Euroopa roheline pealinn? (osalevad: Pille Arjakas, Kadri Kalle, Kristjan Mark, Marta Huimerind)
  
• 12.50-13.30 Lõuna
  

II OSA – Kuhu me läheme?

• 13.30-13.40 Kuhu veereb Tallinna ühistransport?
  Deniss Boroditš
  Tallinna Linnatranspordi AS
• 13.40-13.50 Päikesest ja tuulest toituv Tallinn
  Marek Strandberg
  Tallinna Energiaagentuur
• 13.50-14.00 Jäätmed – nuhtlus või innovatsioonivõimalus
  Kristjan Mark
  Tallinna Jäätmehoolduskeskuse juhataja
• 14.00-14.10 Jäätmevedu Tallinnas – kas me upume prügisse?
  Tõnu Tuppits
  Tallinna jäätmeosakonna juhataja
• 14.10-14.20 Keskkonnaministeeriumi vaade tulevikku
  Andrus Pirso
  Keskkonnaministeerium
• 14.20-14.30 Miks noored streigivad?
  Kertu Birgit Anton
  Fridays of Future Eesti, kliimaaktivist
• 14.30-14.40 Kas õppida või ümber õppida – keskkonnahariduse roll?
  Reet Kristian
  Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
• 14.40-15.30 Paneeldiskussioon – Millises Tallinnas me elame 20 aasta pärast? (osalevad: Pirko Konsa, Marek Strandberg, Tõnu Tuppits, Kertu Birgit Anton)

• linnavolikogu esimehe kokkuvõte