Teadlane: kellele ei meeldiks varakevadised maasikad - aga mille arvelt?

"Kellele ei meeldiks varakevadised maasikad, kuid selle taga peitub sageli mageveevarude vähenemine ja vee-elustiku kahanemine," viitas Saksa ihtüoloog Jörg Freyhof liigikaitse foorumil asjaolule, et Lõuna-Euroopast on mageveekalade jaoks saanud üks kõige ohustatumaid piirkondi. 

Pilt: Albert Truuväärt

Teadlane: kellele ei meeldiks varakevadised maasikad - aga mille arvelt?

Virkko Lepassalu

"Kellele ei meeldiks varakevadised maasikad, kuid selle taga peitub sageli mageveevarude vähenemine ja vee-elustiku kahanemine," viitas Saksa ihtüoloog Jörg Freyhof liigikaitse foorumil asjaolule, et Lõuna-Euroopast on mageveekalade jaoks saanud üks kõige ohustatumaid piirkondi. 

Neljapäeval jätkus päev varem alanud liigikaitse foorum, mille Tallinna loomaaed korraldab koostöös Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooniga (EAZA). Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul on võimalus sellist rahvusvahelist esinduslikku üritust korraldada Tallinna loomaaia jaoks suur au ja tunnustus: "Selle ürituse nõnda-öelda endale saamiseks käis loomaaedade seas päris tihe rebimine ja meie suureks rõõmuks valiti lõpuks ikkagi välja Tallinna loomaaed," rääkis Tiit Maran, kelle sõnul annab iga kahe aasta tagant korraldatav foorum tunnistust Tallinna loomaaia rahvusvahelises plaanis väga heast nimest. "Foorumil osaleb 158 inimest 40st riigist."
 
Foorumi neljapäevased arutelud olid suuremas osas keskendunud magevee-elustiku säilitamisele ning mageveekalade liigirikkuse päästmisele. Lisaks rääkisid esinejad ka tavainimestes looduskaitsmise vastu huvi tekitamisest.
 
Kalurite ihaldusobjektid punases raamatus
 
"Mitte ükski ökosüsteemidest ei kahane nii kiiresti ja massiivselt," väitis rahvusvaheliselt tuntud ihtüoloog Jörg Freyhof mageveekogude kohta. Tema sõnul on ELs seetõttu kõige ohustatumad just mageveekalad, kui jätta kõrvale veel ohustatumad mageveemolluskid. Igal aastal jääme teadlase sõnul mõne liigi võrra vaesemateks.
 
"Kellele ei meeldiks varakevadised värsked maasikad, kuid selle taga peitub mageveevarude vähenemine ja vee-elustiku kahanemine," viitas teadlane asjaolule, et taimekasvatuse veevajadus kurnab Hispaania, Kreeka jt riikide mageveevarusid. "Euroopas on magevee-elustik ohustatud kõige enam just lõunaosas," märkis teadlane.
 
Järgmine oluline ohutegur on Freyhofi sõnul hüdroenergia, mille tootmise taga peitvat end suur korruptsioon, sest kuigi kõigile on selge, et see tapab loodust, kaetakse jõgesid üha tihedama hüdrojaamade võrguga. Äri huvides ei arvestata, kuidas see mõjub kalade rändele ja mageveeelustikule üldisemalt.  
 
Kui näide tuua, siis suurim tuuraline, beluuga kujutas endast varem hinnalist püügiobjekti, kuid on tänaseks kaotanud ülepüügi ja jõgedele rajatud tammide tõttu 90% oma varasemast arvukusest ja on nüüd kuulutatud kriitiliselt ohustatuks.  Euroopa tuuraliste kaheksast liigist kuulub kriitiliselt ohustatute hulka seitse.
 
Teadlane esitles ka nimekirja, millest selgus, et suuremat osa mageveekaladest ei säilitata ega paljundata kunstlikes keskkondades sealhulgas akvaariumites. Seega tähendaks paljud liikide mageveekogudest kadumine ühtlasi selle liigi lõplikku kadumist maamunalt. Umbes 17% Euroopa mageveekalade liikidest kahanevad, 6% asuvad stabiilses seisus ning neist kasvab vaid 1%. Ülejäänute osas on info puudulik ning Jörg Freyhofi arvates tuleks esmajoones eraldada raha Vahemere piirkonna liikide uurimiseks. Kui võrrelda lindude ja loomadega, siis ongi mageveekalade käekäigu kohta kõige vähem infot: nii ei teatagi, kuidas läheb neist liikidest 76%-l. Mageveekalu ohustavad ülepüük, saastamine, võõrliikide sissetung.
 
Tuur on biomonitor

Mageveekalade kaitsmisest rääkisid veel mitmed esinejad, kelle ettekannetest jäi kumama pigem positiivne sõnum. Jeff Wyatt USA Seneca park-loomaaiast kõneles näiteks sellise liigi nagu järvetuur taastamisest Ameerika Suures Järvistus: maailma suurimas sisevete kogumis. Poole sajandi jooksul toimis USA-Kanada piiril asuv järvistu hiigelkopsuna, mis hingas endasse atmosfääri paisatud mürkaineid. Olukord hakkas kiiremini paremuse poole muutuma möödunud sajandivahetusel, kui USA ja Kanada hakkasid rohkem loodust kaitsma. Seejuures on teadlasi hämmastanud järvistu isepuhastumisvõime, sest kuigi saastus paistis kasvõi raskemetallide hulga tõttu vahepeal päris koledana, on järv mürke endast tublisti "välja hinganud", mis omakorda võimaldas asuda kalavarude taastamise juurde.
 
"2003-2004 hakkas meie tehtud töö lõpuks vilja kandma," rääkis Wyatt uhkusega tuurabeebide asustamisest järve, sest selleks ajaks oli juba teada, et liik jääb sinna taas n-ö pidama. 19. sajandil oli tuur langenud eriti massiivse püügi ohvriks ja sellele liigile pani veel tugevama põntsu hilisem tööstus- jm inimsaaste.
 
Tänavu mais võis fotol poseerida juba üle meetri pika, vana tuurakalaga. "Tuur on ökosüsteemi biomonitor," toonitas Wyatt.
 
Teiste hulgas pidas neljapäeval sisuka ettekande Wilton Nsimango Zimbabvest Aafrika metskoera abistamisasutusest (Painted Dog Conservation). "Vaadake tema silmi: need paluvad armu," näitas Nsimango suurekõrvalise, väiksemat koera meenutava looma fotot näidates.
 
Koera tee inimeste südamesse
 
Aafrika metskoera näol on tegemist looduses harvaks jäänud loomaga, mida olevat alles 5000 isendi ringis. Looma musta-pruuni-kollase-valge kirju kasuka tõttu kutsutakse teda ka värvitud koeraks (inglise k painted dog). Nsimango rääkis metskoera n-ö populariseerimisest ehk temast rahva silmis igati vahva tegelase kujundamisest. Varem on nad Aafrikas olnud pigem miinusmärgilise kuvandiga, keda on jahitud koduloomade ohustamise tõttu.
 
Tegemist on zooloogilises mõttes ääretult huvitava ja haruldase loomaga, kelle karjad meenutavad inimühiskondi isegi rohkem, kui huntide omad. Teadlased on varem püstitanud hüpoteesi, et metskoerad on ühed kõige demokraatlikumad metsloomad, kes suhtlevad "koosolekutel" muuhulgas aevastustega: kui karja enamik aevastab, suundutakse jahile, muidu aga mitte. Kuigi metskoera on üritatud kodustada, pole see õnnestunud.
 
Muuhulgas sai metskoerast Zimbabves tähtis võimalus laste sidumiseks looduskaitsega, milleks korraldati laagreid ja koera-teemalisi mänge. "Kui võidad tee lapse südamesse, on see laiem tee inimeste südamesse," rääkis Nsimango, et ennekõike saab looduskaitset inimeste hulgas menukamaks teha just laste kaudu.
 
Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran rääkis Pealinnale, et temale kui zooloogile pakkus muuhulgas enim huvi foorumi esimene päev, kus räägiti metsloomade või nende kehaosadega salakaubitsemise piiramisest. Üks intrigeerivamaid arutelusid sel teemal puudutas küsimust, kas legaliseerida ninasarviku sarvega kaubitsemine, sest see vähendaks salaküttimist. Marani sõnul toodi näiteks, et krokodillinahaga salakaubitsemise puhul oli legaliseerimine mõjunud salaküttimist vähendavalt, sest nõudlust tekitabki suures osas just illegaalsus. "Diskussiooni teemana paistab see huvitav, aga ma ise ei julgeks siin pooli valida või seisukohti võtta," nentis Maran, kelle sõnul on tegelikult kõik ettekanded väga sisukad.
Laadimine...Laadimine...