Teadlased: Hiina suudaks täita heitekoguste kärpimise eesmärgi

Kui maailma suurim süsinikusaastaja ei täida neid ja teisi endale vabatahtlikult võetud eesmärke, võivad kliimleppe eesmärgid kättesaamatuks jääda.

Pilt: Scanpix

Teadlased: Hiina suudaks täita heitekoguste kärpimise eesmärgi

Toimetaja: Moonika Tuul

Kui maailma suurim süsinikusaastaja ei täida neid ja teisi endale vabatahtlikult võetud eesmärke, võivad kliimleppe eesmärgid kättesaamatuks jääda.

Hiina suudaks täita suurema vaevata Pariisi kliimaleppe lubaduse kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastast alates enam mitte tõsta, ütlevad teadlased, kuid 20-protsendise ulatuses taastuv- ja tuumaenergiale üle minna on märksa raskem, vahendas BNS.

Mittefossiilsete energiaallikate osakaalu kolmekordistamine nõuaks Hiina energiasektori põhjalikku ümberkorraldamist ja heitkoguste kauplemise süsteemi täielikku rakendamist, öeldakse teisipäeval ajakirjas Nature Communications ilmunud artiklis.

Kaalul on aga palju.

Kui maailma suurim süsinikusaastaja ei täida neid ja teisi endale vabatahtlikult võetud eesmärke, võib 2015. aasta kliimaleppe nurgakivi - hoida maakera soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi kättesaamatuks jääda.

Kui protsess praeguses tempos jätkub, tõuseb maakera temperatuur sajandi lõpuks kaks korda nii palju.

Hiina on lubanud ka laiendada süsihappegaasi siduvate metsade ala 2030. aastaks 4500 ruutkilomeetri võrra 2005. aastaga võrreldes.

"Hiina on kliimakohustuste täitmise teel," ütles uurimistöö juhtautor, Tuftsi ülikooli Fletcheri kliimapoliitikalabori juhataja Kelly Sims.

Ta ei loobu Pariisi kliimaleppe täitmisest, ehkki USA president Donald Trump on sellisest kavatsusest märk andnud."

Hiina on viimase kümnendi jooksul võtnud kliimasoojenemise vastaste liikumise liidri positsiooni maailmas ning astunud samme süsiniku jalajälje vähendamiseks.

"Suur osa Hiina poliitikast on aga suunatud eeskätt energiasektori arengule, majandusreformidele ja maapinna tasandi reostuse vähendamisele," ütles Sims.

Hiinas sureb hiljutiste uuringute põhjal igal aastal õhureostuse tõttu enneaegselt kuni 2,8 miljonit inimest.

Ainus otseselt CO2 taseme alandamiseks mõeldud kliimapoliitika tööriist on heitkogustega kauplemise süsteem (ETS), mis võeti kasutusele 2017. aastal ning peaks hõlmama rohkem kui 1700 energiafirmat ja umbes kolme miljardit tonni õhku paisatavaid kasvuhoonegaase.

Hiina koguemissioon ulatus 2018. aastal 10 miljardi tonni CO2-ni, mis on üle neljandiku maailma koguheitest.

ETS-is süsihappegaasi hinna tõstmine ja taastuvate energiaallikate kasutamine sõltuvad mõlemad ümberkorraldustest Hiina energiasektoris, öeldakse uuringus.

"Suurim väljakutse on energiasektori reformi lõpuleviimine," ütles Sims. "Sellele on poliitiline vastuseis olemasolevate söeelektrijaamade omanikelt ja provintsidelt, mis on suured söe tootjad ja kasutajad."

Hiina Pariisi leppe täitmise väljavaadete hindamiseks võtsid Sims ja tema kolleegid appi 18 eksperti ja modelleerisid 14 kliimapoliitika jõustamise.

Asjatundjate sõnul on Pekingil piisavalt aega, et heitkoguseid enne 2030. aastat alandama hakata.

Hiinalt on hakatunud nõudma samme ka maagaasi tootmise kõrvalprodukti ja loomakasvatusega kaasneva metaani heitkoguste vähendamiseks.

Sims rõhutab, et Hiina üksi ei suuda kliimamuutust peatada.

"Kõik suured tööstusriigid peavad emissiooni vähendama ja kiiresti arenevad riigid peavad võtma rikkamate riikide abil kasutusele aletrnatiivsed kasvustrateegiad."

Laadimine...Laadimine...