TEADUR: Kuni meil pole põlevkivi asemel paremat plaani, oleme keskkonda ja riiki alt vedanud

"See, et midagi saab ümbertöödelda, ei tee keskkonnas midagi paremaks. Tegelikult peame me jõudma vähem tarbimiseni," tõdes ökoloog ja Tallinna Ülikooli dotsent Mihkel Kangur.  "Senikaua, kui meil ei ole põlevkivi töötlemiseks paremat plaani, oleme me keskkonda ja inimesi alt vedanud," sõnas botaanik ja Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm.

Pilt: Scanpix
Loodus Eesti

TEADUR: Kuni meil pole põlevkivi asemel paremat plaani, oleme keskkonda ja riiki alt vedanud

Kairi Ervald

"See, et midagi saab ümbertöödelda, ei tee keskkonnas midagi paremaks. Tegelikult peame me jõudma vähem tarbimiseni," tõdes ökoloog ja Tallinna Ülikooli dotsent Mihkel Kangur.  "Senikaua, kui meil ei ole põlevkivi töötlemiseks paremat plaani, oleme me keskkonda ja inimesi alt vedanud," sõnas botaanik ja Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm.

Teaduskommunikatsiooni ekspert Arko Olesk rääkis TMW vestlusõhtul, et keskkonnateaduses ringleb mitmeid müüte, mida tuleks ümber lükata.

Tallinna Ülikooli teadur ja psühholoog Grete Arro märgib, et palju on ka neid inimesi, kes ei mõtle üldse selle üle, mida nad arvavad. "On terve hulk valdkondi, kus võiks mõelda ja käituda tavaliselt ja midagi ei juhtu, näiteks võivad lapsed rääkida teineteisele väljamõeldud lugusid, aga kui teha seda suurte ja oluliste asjade puhul, siis võib halvemini minna," rääkis Arro.

Tallinna Ülikooli dotsendi ja ökoloogi Mihkel Kanguri sõnul oleme Eestis justkui hästi palju teadev rahvas, aga teadmiste viimisel käitumiseks oleme oluliselt teistest maha jäänud.

Botaaniku ja Tartu Ülikooli vanemteaduri Aveliina Helmi sõnul ei ole inimesed tihti teadlikud ka sellest, kuidas on keskkonna olukord Eestis ja kuidas maailmas.

Puhas õhk on NSV Liidu lagunemise teene

"Me ei tao ka endale kogu aeg vastu rinda, et me oleme CO2 emissioone vähendanud pea kaks korda. Tegelikult pole me selleks midagi pidanud tegema, et meil oleks puhas loodus, seda tegi NSV Liidu lagunemine," tõdes Kangur.

Oleski sõnul öeldakse tihti, et osta ökot ja mahedat, siis saab loodust säästa, mis paraku on tihti suures osas müügitrikk.

Kanguri sõnul võiks müügitrikiks pidada ka biokilekotte, kus väidetakse, et neid ostes saab inimene olla keskkonnasäästlik. "See, et midagi saab ümber töödelda, ei tee keskkonnas midagi paremaks. Tegelikult peame me jõudma vähem tarbimiseni," selgitas Kangur.

Helmi sõnul peaks aga rohkem rääkima ühiskonna heaolust ja vananenud majandusmudelist.
"Selle asemel, et arutama seda, kuidas SKP-d tõsta ja inimesi juurde saada, peame me rääkima inimeste heaolu suurendamisest," lisas Helme.

Kanguri hinnangul on tihti ühiskonnas vastureaktsioonid erinevatele muutustele, mida võiks läbi viia. "Kui me soovime Tallinnasse rohkem rattateid luua, siis reageeritakse sellele nii, et minult tahetakse auto ära võtta või kui me ühiskonnana ütleks, et näiteks tarbima peaks  loomset valku vähem, siis oleks kindlasti inimesi, kes ütleksid, et miks te tahate mult viimast lihatükki ära võtta," rääkis Kangur.

Kliimamuutuste hind jõuab lõpuks ka Eestini

Helm lisas, et ükskord jõuavad globaalsed protsessid ka meile koju kätte ja selle eest ei maksa mitte ainult hiinlaste kopsud ja Indoneesia vihmametsad.

Seda, et ühiskonnas ei muutu mõtteviisid kergelt, näitab Tallinnas lindude söötmine. "See on otseselt lindudele kahjulik ja jätkuvalt ei saada sellest aru," ütles Kangur.

Ka põllumajanduses on Helmi sõnul olemas Euroopa Liidu tasandil palju paremaid plaane, aga kogu süsteem on tihti nii aeglane ja stagneerunud, et muutuseid on raske läbi viia

"Senikaua, kui meil ei ole põlevkivi töötlemiseks paremat plaani, oleme me keskkonda ja inimesi alt vedanud," sõnas Helm.

Kanguri sõnul räägitakse keskkonnaprobleemidest ja keskkonnasäästlikkusest ka koolis ja lastele, aga kui küsitakse täiskasvanutelt, mis on teie kõige suurem keskkonnasäästlik tegevus, vastab enamus, et nad ei viska prügi maha.

"Tihti vastavad täiskasvanud, et nad kas ei viska prügi maha või sorteerivad kodus seda. Lastele räägitakse aga lasteaias seda, et nad saavad plastpudelist kunsti teha ja laps saab aru, et ta tohib igal korral osta uue pudeli ja teha nendest tuhat vaasi koju, tegelikult on küsimus aga tarbimises ja kui me tarbime palju, sest see endiselt kahjustab keskkonda," selgitas Kangur.

Helmi sõnul peaks kõik inimesed mõtlema seda, mida nad saaksid looduse elurikkuse jaoks teha nii rabas kui Tallinna pargis. "Ehk ka näiteks lihtsalt muruplatsi puhul peaks mõtlema seda, kuidas tuua sellele platsile näiteks tagasi putukaid. Loodussõbralik on ka tegelikult inimsõbralik," lõpetas Helm.

Laadimine...Laadimine...