Uus kodu võib panna tiigri rõõmust puristama

Väiksena Tallinna saabudes kiskus tiiger Pootsman võrguääre  lahti, sõi ära koridoris sulanud liha ning läks hommikuks pai näoga oma kohale tagasi.

Pilt: Dmitri Povilaitis

Uus kodu võib panna tiigri rõõmust puristama

Kai Maran

Väiksena Tallinna saabudes kiskus tiiger Pootsman võrguääre  lahti, sõi ära koridoris sulanud liha ning läks hommikuks pai näoga oma kohale tagasi.

Loomaaias nüüd juba 55 aastat kiskjaid talitanud juhtivspetsialist Anne Saluneem ütles, et Amuuri tiiger Pootsman oli juba väikesena nutikas loom. Pooleteistaastasena Moskva loomaaiast Tallinna saabudes suutis ta mitmed takistused üle kavaldada. "Alguses toodi Pootsman siseruumidesse uue olukorraga harjuma, kuid tema  otsustas puurivõre tugevust proovida," rääkis Saluneem. "Talitaja oli jätnud liha sulama. Pootsman kiskus öösel võrguääre lahti, sõi koridori jäetud lahtisest kastist liha ära ja oli hommikuks pailt oma kohal tagasi. Kuna esialgu oli Pootsman üsna metsik, hoiti teda terve kuu  siseruumides. Mingil põhjusel talle kinnised-lahtised luugid ei meeldinud, alati ta hüppas ja püüdis meid rünnata. Ehk oli reisil miski asi teda ehmatanud?"

Poole aasta pärast aga hakkas tiiger leebuma. "Nautisin temaga suhtlemist. Pootsmani puristav häälitsus andis märku, et temalgi on tuju hea," meenutas Saluneem. "Lasin talle lähenedes kindla meloodiaga vilet, selle tundis tiiger juba kaugelt ära ja tema näole tuli mõnus naeratus.  Kiskjad õpivad väga ruttu inimesi hääle ja lõhna järgi ära tundma!"

Koristamise ajaks teise puuri

Praegu kogub loomaaed Pootsmanile jt loomadele uue kodu rajamiseks annetusi. Saluneem nentis, et tiigridki vajavad alul uue koduga harjumist. "Metsloomi talitades tuleb esmalt selgust saada, kes neist on ohtlikud ja kes mitte," mainis loomaaiatöötaja. "Lõvi, leopard ja tiiger suurte kiskjatena seda kahtlemata on. Otsest kontakti nende talitamisel töötajail pole, sest iga looma jaoks on mitu puuri, mille vahel lukustatavad luugid. Kui on vaja koristada või sööki tuua, siis talutatakse loom vahepeal teise puuri."

Tiigrioru valmimiseni elab Pootsman Tšehhimaal loomaaias, kus tal on sealse kaasa Tanyaga sündinud juba kolm järglast. Ettepaneku, et Pootsman võiks Tšehhimaale Tanyale kosja sõita, tegi ohustatud liikide tiigriprogrammi Euroopa koordinaator.

"Loomaaed on üks suur üleilmne kogukond ja Euroopa loomaaedade assotsiatsiooni paljundusprogrammid on koordineeritud," ütles loomaaia direktor Tiit Maran. "Selle koordinaatori otsustuse põhjal läks Pootsman Tšehhi, sest tema geneetiline taust sobis väga hästi kokku sealse emasega."

Amuuri tiigreid on vaja hoida ja paljundada, sest nende arvukus on looduses vähenenud enam kui 20 korda ja levila on ahenenud veelgi karmimalt.

Kõlab muusika mitmest stiilist

Et tiigrioru valmimisele hoogu juurde anda, toimub 28. oktoobril kell 19 Alexela kontserdimajas suurejooneline heategevuskontsert "Tiigri tee". Seal esinevad Ivo Linna, Heidy Tamme, Alen Veziko, Karl Madis, Sissi, Artjom Savitski, Uku Suviste, Ott Lepland, Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats ja Luisa Rõivas. Muusikuid saadavad Siim Aimla ja Estonian Dream Big Band, õhtut juhivad Saara Kadak ja Jan Uuspõld. Kontserdi lavastab Ain Mäeots.

"Loomaaaed on minu arvates igati õige asja eest väljas," ütles  Estonian Dream Big Bandi dirigent Siim Aimla. "Olen ikka aeg-ajalt loomaaeda külastanud ja sealsed tegemised on mulle alati väga sümpaatsed olnud. Nii et olen meeleldi valmis heategevuskontserdiga loomaaia arengut toetama."

"Ma võin öelda, et kõik lauljad, kes kontserdil üles astuvad, teevad seda heast tahtest ja südamega," ütles kontserdi idee autor, laulja Alen Veziko. "Nad on otsustanud, et see on oluline. Kui Eesti rahvas tuleb kaasa, siis saame Tiigrioru ehitatud ja Pootsman võib tulla koju."
Aimla kinnitusel on kontserdi ülesehitus väga hea. "Vaheldusrikkas kavas on nii rokki ja poppi kui estraadi, samuti palju säravaid duette. Hoog on sees ja proovid juba käivad. Dream Big Band teeb kaasa täies koosseisus."

Kontserdi piletid hinnaga 26,40-46,40 eurot on müügil Piletilevis.

 

 

 

Kohvikust saab tiigrit uudistada läbi klaasakna


• Tiigrioru tulevasel enam kui kahel hektaril peaks olema kõrgema rohuga jooksuala, puudesalu, koobas, rahuliku läbijooksva veega tiik, aga ka bassein. Hästi suur aedik imiteerib looduslikku paika, kus tiiger elab, ning väiksem laseb tiigrit häirimata teda vahetumalt tajuda. Puudesalu ja koobas on varjekohad, mis on tiigril ka looduses. Külastajad saavad kohvikus istudes tiigrit ka läbi klaasakna uudistada.


• Tiigriorg hakkab asuma praegusest tiigripuurist linnutiikide poole ning elevandimajast kängurute poole. Maksimaalselt võiks koht mahutada kümme tiigrit, kuid loomaaed soovib jätta loomadele rohkem ruumi. Ilmselt kolmele tiigrile, sest arvestada tuleb ka poegimisega. Alale jääb võimalikuks tiigripere juurdekasvuks kolm varuaedikut. Varem elas Pootsman ligi 50 m2 suuruses raudvarbadest puuris nõukogudeaegsest vanast sõjaväelaost ümber ehitatud hoones, kus liikumisruumi nappis.


• Tiigriorgu peaks saama uue kodu teisedki Kaug-Ida loomaliigid nagu harsa, viiksjänes ja muskushirv. Aviaariumi ossa on plaanis tuua ka uusi linnuliike.


• Tiigrioru valmimist saab toetada, tehes loomaaia jaoks annetuse Tallinna linnakantselei kontole EE311010220061053015 SEB pangas, EE532200221035708677 Swedbankis,  EE481700017001237124 Luminoris ja EE437700771000968905 LHV-s. Ülekannet tehes tuleb lisada viitenumber: 5229000352100023. Tiigriorgu saab toetada ka Tallinna loomaaia sõprade seltsi annetusnumbritele helistades. Helistades 900 9007 annetad 5 eurot, 900 9008 10 eurot ja 900 9009 20 eurot.

 

 

 

IVO LINNA: Tiiger on graatsiline ja võimas loom, kes mind lapsepõlves lummas


Võtsin esinemiskutse vastu, sest loomad on mulle alati meeldinud. Minu vana tuttav ja sõber Mati Kaal helistas ja kutsus. Kuna terve Eesti rahvas ja pool maailma teab, mida Mati Kaal on loomade heaks teinud, siis ei tekkinud mul mingit kahtlust, kas sellel kontserdil esineda või mitte. Tiigrite kaitsmine on sama oluline  kui teistegi loomaliikide kaitsmine. Kõik loomad on pööraselt huvitavad. Sellepärast on eriti kurb lugeda, kuidas inimtegevuse tagajärjel, näiteks metsade maharaiumise tõttu hävivad terved liigid. Tiigreid ja teisi liike, kes on eriti suures hävimisohus, peab eriliselt kaitsma. Esimesed mälestused tiigrist pärivad mul kaugest lapsepõlvest raamatute piltidelt. Kui esimest korda Tallinna loomaaeda sattusin, vaatasin tiigrit lausa lummatult. Ma ei olnud arvanud, et ta nii suur on. Tiiger on väga graatsiline ja võimas loom. Kui olen välismaal reisimas käinud, siis olen üritanud ka loomaaia jaoks aega leida. Tallinna loomaaias käin paar korda aastas, ja mitte ainult lastelastega ja perega, vaid ka üksinda. Tiigrioru loomine on suur asi. Eesti loodusega praegu toimuv ajab nutma. Sellist lageraiet pole varem tehtud. Selle taga on ainult ahnus ja puhas lollus. Nii me hävitame ka loomade elamiskeskkonda. Üks puudesalu, õitsev aas või rohetav muru on rohkem väärt kui mingid raudteed või tohutud tehased.

 

 

 

HEIDY TAMME: Inimesed tungivad järjest rohkem loodusele peale


Tahaksin panna inimesi mõtlema, et me ei ole ainukesed siin maailmas, vaid peame elama paralleelselt tiigrikestega. Otsustasin esinemiskutse vastu võtta, sest tegemist on humaanse üritusega ja tahtsin anda oma panuse tiigrite kaitsmisse. Inimesed tungivad järjest rohkem loodusele peale ja loomaaedadest on saanud teatud mõttes alternatiiv looduslikele elupaikadele, sest seal saame liike, antud juhul tiigreid, alles hoida. Pealegi on loomad ääretult huvitavad. Tänapäeva lapsed on näinud koera, kassi, võib-olla kilpkonna või veel mõnda lemmiklooma, aga loomaaias saavad nad näha, et maailmas on olemas veel palju-palju suurem kiisu. Tiigrite kaitsmine on väga oluline, nagu ka kõigi teiste liikide kaitsmine. Kuna me tahame oma tiigrile paremaid elutingimusi luua, et ta saaks Tallinna loomaaeda tagasi tulla, siis on tiigri-teema praegu väga aktuaalne. Ise käisin loomaaias viimati kooliõpilasena, siis kui see asus veel Lasnamäe külje all. Kui aga meie tiigrikene jõuab tagasi, siis ma kindlasti lähen loomaaeda teda vaatama. Me mõtleme looduse kaitsmisele küll, aga tegelikult elame ju linnas ja küsimus on selles, kas me oskame ja suudame loodust südames armastada. Rääkida üldist juttu, et me hoiame loodust, ei ole sama, mis seda hoida ja kaitsta.

 

 

 

KARL MADIS: Mina ja mu tuttavad mõtleme üha enam looduse kaitsmisele


Olen alati püüdnud head teha, nii ka seekord. Tiigrite kaitsmine on oluline, kuid mitte ainult tiigri, vaid kogu looduse kaitse on oluline. Mida liigirikkam on maailm, seda tervem ja põnevam see on. Ega mul muid mälestusi ja seoseid tiigritega ei olegi, kui et olen neid näinud loomaaias, tsirkuses ja filmides. Meie kliimas ja looduslikes tingimustes muid võimalusi ju eriti ei olegi. Loomaaeda olen sattunud viimasel ajal üsna harva, sest heategevus võtab väga palju aega. Eriti tuleb seda öelda käesoleva aasta kohta. Ma arvan, et inimesed mõtlevad looduse hoidmisele järjest rohkem ja seda teemat võetakse järjest tõsisemalt. Ma ei tea oma tutvusringkonnas kedagi, kes ei mõtleks looduse säästmisele, puhastamisele, kaitsmisele ja nautimisele.

Laadimine...Laadimine...