VAATA KAVANDIT SIIT! Eesti kliima sobib Amuuri tiigrile hästi, aita talle uus kodu ehitada!

Loomaaia uues kohvi-kus istujad saavad tulevikus uudistada läbi klaasakna Amuuri tiigrit ja senisest puurist mitu korda suuremat looduslikku Tiigriorgu.

Pilt: Scanpix

VAATA KAVANDIT SIIT! Eesti kliima sobib Amuuri tiigrile hästi, aita talle uus kodu ehitada!

Ivo Karlep

Loomaaia uues kohvi-kus istujad saavad tulevikus uudistada läbi klaasakna Amuuri tiigrit ja senisest puurist mitu korda suuremat looduslikku Tiigriorgu.

Tallinna loomaaia sõprade selts kutsub kõiki toetama uue Tiigrioru loomist, et aastakümneid kitsastes puurides elanud uhked Amuuri tiigrid võiksid tunda end sama hästi, nagu juba tunnevad end  jääkarud oma vastvalminud kodus. "Oodatud on igaühe panus, eriti tore oleks, kui meie ettevõtted paneksid õla alla," ütles loomaaia sõprade seltsi eestvedaja Veronika Padar.

"Uhke jääkarumaailm sai valmis ja nüüd on kord tiigrite käes. Inimesed saavad annetada, helistades telefoninumbritel, mis on kirjas loomaaia Facebooki lehel. Veel on olemas annetustekastid Tallinna teletornis ja Coca Cola Plaza kinos. Igaüks saab anda oma panuse, sest ilusad, suured, targad loomad vajavad paremaid elutingimusi. Tiigrioru loomine annab meile hea võimaluse asuda ka tiigrite  kaitsel rahvusvaheliselt heale positsioonile, see näitab, et me oleme arenenud ja innovaatiline riik."


Ruumi ka väikestele tiigrikutsudele


Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran ütles, et meie loomaaed võiks saada uuenduse järel Amuuri tiigri kui ohustatud liigi päästmise rahvusvaheliseks keskuseks. "Sellise sõnumi andis mulle Amuuri tiigri Euroopa paljundusprogrammi koordinaator," lausus ta. "Kui me rajame korraliku tiigrikeskuse, siis võime muutuda ka tiigrikaitsekeskuseks. Seda enam, et Eesti kliima sobib tiigrile suurepäraselt."


Marani kinnitusel kujutab kavandamisel olev Tiigriorg endast väga suurt ala, mis jääb praegusest tiigripuurist tiikide ning elevandimajast kängurude poole. Piirkond külgneb juba projekteerimisel oleva Kagu-Aasia troopilise vihmametsa majaga. Sinna rajatavas kohvikus istudes saavad külastajad loodetavasti tulevikus tiigrit ka läbi klaasakna uudistada. "Tiigriorgu on plaanitud üks hästi suur aedik, mis imiteerib looduslikku ala, ning ka teine, väiksem, kus saab looma häirimata teda vahetumalt jälgida," selgitas Maran ja lisas, et alale tuleb tiigripere võimalikuks juurdekasvuks ka kolm varuaedikut.


Tiiger aga pole ainuke liik kogu uuel plaanitaval alal. Tegemist on terve kompleksiga, kus leiavad koha teisedki Kaug-Ida võtmeliigid. "Seal saab näidata näiteks muskushirve ja harsat," mainis direktor.


Kavandatav Tiigriorg hakkab külgnema juba olemasoleva Amuuri  leopardi aedikuga. "Tahame teha Tiigriorust koha, mis võimaldab pakkuda külastajatele jahmatavaid elamusi ja loomadele häid elutingimusi. Ühtlasi peab see pakkuma võimalust lüüa kaasa selle liigi kaitsmisel looduses," rääkis Maran. "Kuidas selle suure projekti rahastamine läheb, see sõltub kõigist meist. Jääkaru kampaania annab eduks palju lootust. Eesti inimesed hoolivad teistest liikidest, ja see rõõmustab hinge."


Plaanis ka merikotkaste ala


Jääkarumaailmale annetasid inimesed suisa pool miljonit eurot, nii suur summa tuli ka seltsile ja loomaaiale üllatusena "Tiigri puhul on aga paraku vaja sellest mööda minna, ehk tuleb annetusi isegi miljon," ütles Maran. "Linna ja riigi võimalikku toetust pean samuti üsna tõenäoliseks. Sellega on ilmselt niisamuti nagu jääkaru puhul – kui nähakse, et kampaaniaga on tõsi taga, küll siis ka linn ja riik toetavad. Arvata võib, et hind sinna kahe miljoni euro kanti ulatub."


Tiigrioru valmimise aeg sõltub annetustest. "Ideaalis tahaks selle avada 2020. aasta lõpul," mainis Maran. Tulevikus on plaanis välja arendada veelgi uusi alasid, näiteks kurgede ja hiidmerikotkaste oma.

------------

 

TUROVSKI: Tiiger jumaldab vett ja liguneb tundide kaupa

"Loomaaias on olnud igasuguseid vahejuhtumeid hooldajate ja loomade vahel, aga mitte kunagi tiigritega," ütles suur tiigrisõber, zooloog Aleksei Turovski. "Kui hooldaja ei tee lollusi, siis saab ta alati oma tiigrit usaldada."


"Meie tiigrid saavad sellest rajatavast tiigrimaailmast loodetavasti toredaid elamusi," lausus Turovski. "Oleme näinud loomaaias sadu kordi, kuidas loomad pääsevad vanast kitsast aedikust palju suuremasse eluruumi. See on suur muutus nende elus. Nii on olnud kõigi meie kitslastega ja lumeleopardiga, kellel hakkas kohe sündima palju järglasi. Loodame, et tiigriga läheb ka nii. Meil on ju tegu Amuuri tiigri päästmisega, temale järglaste saamisega. Saame võtta siis loomaaeda veel noori tiigreid juurde."


Turovski ütles, et ametlikult on Tallinna loomaaia vapiloomaks ilves, kes oli seal  kõige esimene asukas, aga samamoodi võiks vapiloom olla Amuuri tiiger. "Tiiger on tark ja võimas ning samas intelligentne loom. Oli periood, mil tiigrid paljunesid Tallinna loomaaias üliedukalt," rääkis ta. "See oli siis, kui me asusime Kadriorus. Ka uuel territooriumil on olnud tiigripaar, kes tõi ilmale hästi palju tiigrikutsikaid, ja 19 neist jäid kenasti ellu. See on ikka tohutu hulk, kui võtta arvesse, kui pikalt ematiiger oma kutsikate eest hoolitseb, ja selle 18 kuu jooksul ta siis uusi lapsi ei saa."


Amuuri tiigrid on praegu väga ohustatud liik, kuna nad paljunevad looduses üsna vaevaliselt ning neid kütitakse julmalt. Neid on oma päriselualal Kaug-Idas alles ainult mõnisada, ja salakütid ohustavad seda liiki järjest enam. "Tiiger on loomult üksildane, oma territooriumi vajav kiskja, sealjuures suurim kaslane. Ta on üksildane, aga see ei tähenda, et ta ei suhtle teiste tiigritega," rääkis Turovski. "Kui ökosüsteem on terve ja inimene pole seda kahjustanud, nagu käib metsade raiumisega Eestis, siis saab Amuuri tiiger vabalt toimetada."


Tiigrile sobib mõni ala siis, kui seal on piisavalt saakloomi, aga sama tähtis on, et peab olema aeglaselt voolav vesi. "Tiiger jumaldab vett ja ta võib seal liguneda tundide kaupa," lausus  Turovski.


Oma suure territooriumi märgistamine võtab tiigril looduses palju aega ja tulemuseks on, et ta ei saa õigel ajal emastega kokku. "See on üks tähtsamaid ohte Amuuri tiigri kui liigi eksisteerimise seisukohalt," rõhutas Turovski. "Loomaaias käituvad need loomad üsna mõistlikult. Nende sotsialiseerimine ei ole keeruline ja nad teevad oma hooldajatega koostööd. Loomaaias on olnud kahjuks igasuguseid juhtumeid hooldajate ja loomade vahel, aga mitte kunagi tiigritega. Kui hooldaja ei tee lollusi, saab ta alati oma tiigrit usaldada. Muidugi peab arvestama, et loom võib mingil hetkel ohtlikuks muutuda, aga seda võib ka kodukass."


Kuigi tiiger ei pruugi oma puuri sattunud võõrast inimest tingimata maha murda, nagu jääkaru seda ilmselt teeks, on oht ikkagi suur. "Kõik oleneb ikkagi sellest, mida inimene seal puuris teeb," selgitas Turovski, kelle sõnul on mõne külastaja  sõrmed siiski läinud, kui nad on rikkunud elementaarset reeglit, et ei tohi pista kätt tiigri territooriumile. "Tiiger ja jääkaru on ainsad suured kiskjad, kes võtavad inimest nagu saaklooma," mainis  Turovski.

Laadimine...Laadimine...