Väli: raiemahte tuleb alandada

"Kui loodusmetsas on liike ja puudel vanust, siis intensiivse majandamisega mets jääb hõredamaks ja vaesemaks," ütles kodanikuühenduse Eesti metsa abiks koordinaator Linda-Mari Väli. "Üleraie tõttu on vajalik raiemahtude alandamine, et säästa loomastikku, linnustikku ning metsapinnast."

Pilt: Scanpix

Väli: raiemahte tuleb alandada (1)

Kai Maran

"Kui loodusmetsas on liike ja puudel vanust, siis intensiivse majandamisega mets jääb hõredamaks ja vaesemaks," ütles kodanikuühenduse Eesti metsa abiks koordinaator Linda-Mari Väli. "Üleraie tõttu on vajalik raiemahtude alandamine, et säästa loomastikku, linnustikku ning metsapinnast."

Ühe laua taha peaksid Väli sõnul istuma nii maainimesed, metsaomanikud, mesinikud, looduslike pühapaikade austajad kui majutuse pakkujad. Huvigruppide vahelist dialoogi vajab tema sõnul eriti uue kümnendi metsanduse arengukava 2021-2030 koostamine.

"Uus arengukava peab valmima ühiskondliku kokkuleppe teel, kaasates võrdselt kõiki osapooli," rõhutas Väli, kes samuti rõhutas põlismetsa säilitamise tähtsust.

"Kui loodusmetsas on liike ja puudel vanust, siis intensiivse majandamisega mets jääb hõredamaks ja vaesemaks," rääkis Väli. "Üleraie tõttu on vajalik raiemahtude alandamine, et säästa loomastikku, linnustikku ning metsapinnast."

Metsa pinnast kahjustavad Väli sõnul oluliselt ka nt imporditud metsamasinad.
"Eestis on kindlasti puudu raskete masinate raskuspiirangudest," sõnas Vähi, kelle sõnul meie pehme pinnasega metsad hävivad raskete näiteks Soomest imporditud masinate all, kus tehnika toodetud valdavalt graniitpinnasel toimimiseks.

Viimaste aastate raiemahud ületavad ametlikel andmetel 10 miljonit tihumeetrit.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles konverentsi "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus" kohta, et Eesti on metsariik ja meie roheline kuld vajab nii läbimõeldud kasutamist kui ka hoolt ja kaitset.

"Eesti mets on osa meie vaimsest olemisest, meie loost ja identiteedist. See tähendab, et metsanduspoliitika ei tohi lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahtudest vaid ka ökoloogilisest ja sotsiaalsest väärtusest," ütles Vakra. Tema sõnul on keskkonnakomisjon metsaga seotud küsimuste lahendamisel langetanud otsuseid arvestades keskkonnakaitset ja loodushoidu.

"Kõiki suurprojekte, mis avaldavad survet Eesti metsade raiumisele ja on otseses seoses Eesti metsamajanduse tulevikuga oleme arutanud täie tõsidusega, sest täna tehtud valed otsused võivad hiljem valusalt kätte maksta," toonitas Vakra. "Seetõttu on oluline, et arvestatakse alati ka keskkonna ja looduse aspektidega,“ märkis Vakra. „Pea pool Eesti metsast on riigi ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata. Ja tuleb aru saada, et selle metsa omanikuks on kõik Eestimaa kodanikud ja meil kõigil on mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus selle tuleviku osas kaasa rääkida."

Konverentsi "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus" korraldavad riigikogu keskkonnakomisjon ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks koostööna.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...