Tallinna vanalinnas Nunne tänaval alustati Kitseaia rekonstrueerimist. Kõigepealt korrastatakse haljasala tagune Toompea tugimüüri lõik. Eile alustati tellingute paigaldamisega, et müür puhastada ja parandada lagunenud kohad. 

Tugimüüri korrastamisega paralleelselt algab Kitseaia rekonstrueerimine, mille käigus taastatakse tänavalt haljasalale viivad trepid.

“Kõige enam rõõmustab linlasi ja linna külalisi kindlasti nn Kitseaia rajamine või õigemini taastamine vanalinnas Nunne tänaval,” ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Haljasala on selles kohas olnud alates 1927. aastast ning 1930 otsustati paigaldada siia Jaan Koorti skulptuur “Metskits”, mille järgi roheala on ka nime saanud. 1952. aastal paigaldati haljasalale pingid ja rajati trepid, mis likvideeriti 1980. aastatel. Eelmisel aastal valminud projekti kohaselt on kavas taastada trepid, rajada jalgrajad ja haljastus ning paigaldada skulptuuri juurde pingid.

Kommunaalamet alustas käesoleva aasta algul Kitseaia ja tugimüüri uue valguslahenduse projekteerimist, mis on plaanis tugimüüri korrastamise ja Kitseaia rekonstrueerimise käigus täielikult uuendada. Toompea tugimüüri korrastab ettevõte Bau Ehitus grupp ning Kitseaeda rekonstrueerib osaühing Kivisilla. Töödega soovitakse valmis saada käesoleva aasta augustiks.

Vabariigi 100. juubeli puhul ja kultuuripärandiaastal korrastab Linnaplaneerimise Amet koostöös Kommunaalameti ja Kesklinna Linnaosa Valitsusega mitmeid linna kultuurimälestisi ning vanalinna räämas kohti: Toompea tugimüüri Stenbocki maja juures, Mayeri trepi Vabaduse väljakul, Liivi sõja ajast pärineva Tallinna vanima mälestusmärgi platsi Marta tänaval. Plaani on võetud ka Falgi teelt Pika Hermanni torni juurest Toomparki viiv trepp ja sellega külgnevad tugimüürid. Viimased on osa uusaegsest bastionikindlustustest, mida nimetatakse Türgi tiivaks.

Alanud on ettevalmistused Tallinna suurima Skoone bastioni korrastamiseks järgnevatel aastatel. “Seal on korrastamist vajavaid tugimüüre ligi pool kilomeetrit ning see on väga suur töö. Eelmisel aastal saime korda teha vaid väikese lõigu Suure Rannavärava kõrval, kuhu paigaldasime ka värava ajalugu tutvustava infotahvli,” võtab muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik kokku tehtud tööd ja tulevikuplaanid.