Värske ülevaade: Eestis on looduskaitse all üle 1,5 miljoni hektari

"Kuigi arvudest võib jääda mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud muutused looduskaitse statistikas olnud väikesed," selgitas Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Loodus Eesti

Värske ülevaade: Eestis on looduskaitse all üle 1,5 miljoni hektari

Toimetaja: Moonika Tuul

"Kuigi arvudest võib jääda mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud muutused looduskaitse statistikas olnud väikesed," selgitas Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto.

Keskkonnaagentuuri äsja ilmunud ülevaate "Looduskaitse arvudes – 2018" kohaselt on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga 3812 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 578 823 hektarit.

See moodustab 22 protsenti Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega Peipsi- ja Lämmijärve ning Võrtsjärvega. Maismaast on looduskaitse all 18,8 protsenti, territoriaalmerest 27 protsenti ja suurjärvedest 44 protsenti.

Alates 2018. a novembrist on Eestis kuus rahvusparki. Senise Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa ja Karula kõrvale lisandus Alutaguse rahvuspark. Arvuliselt suurenes eelmisel aastal ka looduskaitse- ja maastikukaitsealade hulk. Pindala kasvas rahvusparkidel ja looduskaitsealadel vastavalt 44 331 ja 9212 hektari võrra. Teiste objektitüüpide pindala 2018. aastal vähenes.

"Kuigi arvudest võib jääda mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud muutused looduskaitse statistikas olnud väikesed," selgitas Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto. "Enamik muutustest olid tingitud olemasolevate kaitsealuste objektide kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmistest ning piiride täpsustusest. Ka värskelt loodud Alutaguse rahvuspark koosneb juba varem kaitse all olnud aladest."

2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095.

Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu vallas, kus see on 66,1 protsenti, järgnevad Kihnu 64,8, Kuusalu 52,2 ja Viimsi vald 51,1 protsendiga. Kaitstavat territooriumi ei esine üldse Kohtla-Järve linnas. Õige vähe ehk 0,1 protsenti on kaitstavaid objekte Sillamäe linnas, Maardu linnas ja Narva linnas. Narva linna piiridesse ei ole arvestatud Narva jõge ja sellel paiknevaid looduskaitselisi alasid.

Keskkonnaagentuur koostab igal aastal statistilise ülevaate looduskaitse objektide kohta. Selles antakse tekstiline ja arvuline koond kaitsealustest objektidest ja nende paiknemisest maakondade kaupa. 2018.a koondis on parema ülevaate saamiseks arvud visualiseeritud teemakaartidel ja lisandunud on ülevaade kohalike omavalitsuste kohta. Kaardiloo "Looduskaitse arvudes – 2018" leiab aadressilt https://arcg.is/TPmnX

Ülevaade põhineb iga-aastaselt statistikaametile esitatud säästva arengu statistiliste näitajatel.

Laadimine...Laadimine...